iklan

POLÍTIKA

MAP presiza tau atensaun ba irrigasaun Buluto iha Laleia

MAP presiza tau atensaun ba irrigasaun Buluto iha Laleia

Irrigasaun balun iha munisípiu. Imajen/PNDS

DILI, 23 outubru 2023 (TATOLI)—Komisaun D trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu  iha Parlamentu Nasionál,  husu ba Ministéiru Agrikultura no Peska (MAP) presiza tau atensaun ba irrigasaun Buluto iha postu administrativu Laleia, munisípiu  Manatuto ne’ebé  bele fornese bee ba natar sira iha postu administrativu Vemasse iha munisípiu Baucau.

“Rekomenda tau atensaun ba kestaun sira liga ho estragu no nesesidade sira ba protesaun no operasaun inklui seguransa ba irrigasaun Buluto-Vemase hodi prevene estragu hodi ema deskoñesidu no garante funsionamentu hosi irrigasaun,” refere rekomendasaun hosi relatóriu komisaun D ne’ebé Agência Tatoli asesu, segunda ne’e.

Vizita komisaun D ne’ebé lidera hosi Vise Prezidente komisaun, Manuel Henrique ho deputadu membru komisaun hala’o vizita fiskalizasaun ba iha munisípiu Baucau iha loron 28-30 fulan setembru 2023 ne’e, nota katak MAP presiza tau atensaun problema irrigasaun iha Buluto-Vemase hodi fasilita povu agrikultór.

Komisaun observa, irrigasaun ne’e harii ho objetivu atu fornese bee ba natar área Laleia no Vemasse, no irrigasaun refere kontrui iha 2014 no ramata iha 2016, ne’ebé kompañia Japaun ho akordu bilaterál liuhosi Ajénsia JAICA maibé irrigasaun ne’e hetan estragu hafoin entrega iha 2016 hosi ema deskoiñesidu.

Tuir diretór agrikultura hateten, irrigasaun refere foin hetan reabilitasaun (aumenta bronjong) no entrega iha 28 setembru 2023.

Agrikultór iha epóka daruak aproveita bee hosi irrigasaun refere hodi halai natar ektare 55, maibé iha de’it área Laleia no la to’o ára Vemasse tanba volume bee menus.

Tuir ofisiál itrigasaun autoridade munisípiu Baucau hateten, mota ne’ebé fornse bee ba irrigasaun refere mai hosi mota Osowake.

Iha tempu udan, kanál irrigasaun refere presiza taka hodi prevene rai-henek entupidu iha kanál refere, tuir ofisiál irrigasaun katak kanál refere fornese bee ba natar Vemasse ektare 500 no natar Laleia ektare 300-resin.

Tuir ofisiál irigasaun munisípiu Baycau katak, manutensaun irrigasaun refere iha kategória tolu hanesan hosi parte nasionál ba manutensaun boot, daruak manutensaun hosi munisípiu liga ho manutensaun ba óleo, korrente no kadeadu ba protesaun kanál irrigasaun no datoluk mak manutensaun hosi asosiasaun (Laleia no Vemasse) liga ho manutesaun ba kanal primáriu.

Iha mós edifísiu ne’ebé harii iha área refere ba nesesidade ‘asosiasaun uza bee’ maibé hetan estragu no labele utiliza, nune’e mós fiu alarma ne’ebé instala ona iha fatin refere.

Hosi parte agrikultura halo ona rekrutamentu ba pesoál ne’ebé toma konta ba intake Buluto maibé problema distánsia ne’ebé dook hosi uma no serbisu fatin, fó impaktu ba serbisu ne’ebé ladún efetivu no afeta mós ba estragu fasilidade no edifísiu sira-ne’ebé konstrui ona.

Tuir ofisiál irrigasaun autoridade munisípiu Baucau, iha mós projetu apoiu hosi UNDP kona-ba protesaun bio engineering ba kilometru tolu no projetu refere halo ona levantamentu no agora daudaun kontinua ho dezeñu.

Haree ba istória antesedente hosi área irrigasaun Buluto-Vemasse ne’ebé sai fatin haki’ak boek, ho nune’e karik iha posibilidade atu inísia mós atividade integradu ida lihosi aproveitamentu ba fatin refere hodi haki’ak boek.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!