iklan

POLÍTIKA

FRETILIN husu Governu hadi’a mekanizmu eleisaun suku iha segunda ronda

FRETILIN husu Governu hadi’a mekanizmu eleisaun suku iha segunda ronda

Komunidade sira iha suku komoro aldeia 30 agostu bainhira partisipa iha eleisaun hili autoridade suku, dili 28 otubru 2023. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 08 novembru 2023 (TATOLI)—Xefe bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN), Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, husu Governu atu hadi’a mekanizmu eleisaun suku  iha segunda ronda.

Deputadu Aniceto preokupa ho prosesu eleisaun suku iha loron 28 fulan-outubru liubá ne’e, mosu preokupasaun barak hosi eleitór sira.

“Iha 7 novembru 2023, Parlamentu Nasionál halo debate urjénsia ho IX Governu liuhosi Ministru Estatál kona-ba prosesu no rezultadu eleisaun ba lideransa komunitariu ne’ebé hala’o ona. Husu esplikasaun IX Governu nian kona-ba tanbasá mak IX Governu falla hodi hala’o eleisaun. Governu mós fó atensaun ba prosesu eleisaun lideransa komunitariu balun ne’ebé tama iha segunda ronda-ne’ebé sei realiza iha 13 novembru 2023,” nia hateten liuhosi konferénsia imprensa iha uma fukun PN.

Xefe bankada FRETILIN, Deputadu Aniceto Longuinhos Guterres. Imajen Tatoli/António Daciparu.

Bankada FRETILIN haree katak frakeza ne’ebé akontese ne’e tanba la hetan atensaun hosi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) nu’udar entidade Governu ne’ebé responsavel ba eleisaun lideransa komunitariu nian.

“Fallansu ne’e akontese tanba dekretu Governu nian ne’ebé atu operasionaliza serbisu tékniku  iha tempu eleisaun la klaru kona-ba kadernu eleitorál, fotografia no tinta,” nia dehan.

Governu haluha atu fó atensaun ba obrigasaun STAE nian tuir artigu 97 hosi dekretu Governu númeru 14/2016, 28 setembru, kona-ba apoio aos trabalhos das Assembleias de Aldeia e aos Conselhos de Suco, resensiamentu no eleisaun halo dala ida de’it iha momentu hanesan no MAE falla hodi interpreta Lei Suku no dekretu Governu númeru 9/2023, 16 agostu.

Tanba sala interpreta Lei Suku, difikulta eleitór sira ezerse sira-nia direitu ho livre, espesialmente ba ema defisiensia no idózu sira, no difikulta serbisu brigrada sira-ne’ebé hala’o servisu ba apoiu iha eleisaun lideransa komunitária.

Maibé, iha debate urjénsia ho PN, iha loron 07 novembru ne’e, Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomas do Rosário Cabral, konkorda ho Parlamentu Nasionál (PN) atu altera lei númeru 9/2016, 08 jullu, kona-ba Lei Suku hodi mellora eleisaun suku iha tinan tuir mai.

Governante ne’e hakarak klarifika lamentasaun públiku kona-ba prosesu eleisaun suku foin lalais, ho lei ne’ebé iha Governu submete implementa de’it ba lei ne’ebé vigór hela iha Timor-Leste.

“Kona-ba eleisaun komunitária preokupasaun boot ne’e, . Lei ne’e sé mak halo. Momentu ne’e FRETILIN, PD ho CNRT ita konsensu hela iha 2016 laiha problema. Lei ne’e hasai tiha kompeténsia membru Governu hosi ne’eba, nia papél mak fó de’it mak diploma ministeriál. Se mak serbisu iha ne’e, asisténsia téknika ne’e, órgaun eleitorál de’it no iha kompeténsia boot-liu ne’e asembleia aldeia ho suku no serbisu postu administrativu,” Governante ne’e hateten bainhira halo debate urjénsia ho PN kona-ba eleisaun suku foin lalais, iha plenária PN, tersa ne’e.

Nia dehan, Lei Suku 2016 la permite uza kaderneta eleitorál, implementa sistema manuál, pur ezemplu rejistu eleitór ne’ebé ezerse direitu votu, meza asembleia suku hakerek ho liman, ho nune’e difikulta prosesu eleisaun suku iha 28 outubru liubá, iha aldeia balun to’o madrugada.

Ho esperiensia ida-ne’e, governante ne’e aseita ho sujestaun hosi deputadu atu altera Lei Suku ho objetivu mellora eleisaun suku iha tinan tuir mai.

“Ha’u sekunda ho Deputadu ohin dehan ne’e, tenke hadi’a mak lei ne’e. Kestaun kuandu implementasaun mai fali lei ne’e, se bele Parlamentu hadi’a lei ne’e ba iha 2024,” nia hateten.

Deputadu KHUNTO, Antonio Verdiál de Sousa, hakarak kongratula ba povu iha Timor-Leste ne’ebé mezmu hasoru problema no dezáfiu ne’ebé ita rasik mak kria, maibé sira vota to’o madrugada.

“Lei númeru 9/2016, 08 jullu, kona-ba Lei Suku, ita rasik mak kria konfuzaun ba públiku no falta diseminasaun edukasaun sívika hosi Sekretáriadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE), prezudika eleitór atu ezerse sira-nia direitu votu iha sentru votasaun,” nia hateten.

Nia rekomenda ba Governu aprezenta projetu ida hodi altera Lei Suku mai iha Parlamentu Nasionál hodi hetan aprovasaun ho objetivu la kria lamentasaun eleitór no mellora prosesu eleisaun suku.

Deputada PLP, Maria Angelina Sarmento, hateten ho dezáfiu tékniku ne’ebé hasoru iha eleisaun suku foin lalais mak iha duni nesesidade altera Lei Suku.

“Lei ne’ebé mak aprova por konsensu mak kria dezáfiu iha implementasaun eleisaun suku foin daudaun, nune’e tenke atua ajusta tuir, tanba ema forma naruk to’o madrugada foin vota hotu. Iha 2016 antes altera lei ne’e, aprezentasaun kandidatu pur pakote, xefe suku, xefe aldeia, delegadu/a, reprezentante feto no joven, lia-na’in, nune’e difikuldade saida mak iha momentu ne’eba altera fali aprezenta pakote keta-ketak. Tanba alterasaun lei la permite iha tempu badak, pelumenus dekretu-lei ajusta tuir dinámika ne’ebé iha,” nia hateten.

Deputadu bankada FRETILIN, António Calau, dehan preokupasaun eleisaun komunitária ba tinan ne’e kuaze povu hotu nia preokupasaun, tanba povu akompaña iha terrenu ne’e fallansu lubun ida mak akontese, hanesan iha suku Fatuhada, aldeia 03 iha Lurumata ne’e eleisaun suku ramata iha tuku 1h00 madrugada.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór        : Cancio Ximenes 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!