iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

ME: Sei laiha ingresu automátiku ba profesór kontratadu 2023

ME: Sei laiha ingresu automátiku ba profesór kontratadu 2023

Emblema ME.

DILI, 14 novembru 2023 (TATOLI) – Ministériu Edukasaun (ME) deside sei lahalo ingresu automátiku ba profesór 1.499 ne’ebé hetan ona kontratu iha abríl 2023 tanba lei Funsaun Públika la autoriza no ME sei lahalo alterasaun ba Estatutu Karreira Dosente hodi simu manorin sira ne’ebé maka kontrata ona.

Razaun ME lahalo tuir ezijénsia dosente sira ne’e, tanba bainhira halo mudansa ka alterasaun, signifika sei loke dalan ba violasaun Estatutu Funsaun Públika.

Tuir komunikadu husi gabinete Ministra Edukasaun, IX Governu buka dalan hodi rezolve ho desizaun, aprova kuadru pesoál eskola sira, nomós loke oportunidade ba kuadru pesoál eskola ne’ebé iha kapasidade no tuir rekizitu Funsaun Públika hodi prienxe vaga ne’ebé sei mamuk tuir nesesidade kada eskola.

Mekanizmu bolsa kandidatu sei fó oportunidade atu ema hotu-hotu, inklui kontratadu sira iha abríl 2023 ne’e, atubele ingresu iha karreira dosente tuir dalan pur méritu. Tanba tuir estimativa Ministériu Edukasaun, bolsa kandidatu sei bele akumula kandidatu rihun tolu iha inísiu 2024.

Ministériu sei konvida dosente hamutuk rihun ida hosi lista refere atu serbisu iha eskola ne’ebé presiza. Poténsia númeru dosente foun ne’ebé sei bolu hosi bolsa kandidatu bele boot liután karik iha dosente idozu ka ferik-katuas ne’ebé husu reforma.  Bainhira edukasaun hakarak iha kualidade, presiza duni profisionál ne’ebé iha kompromisu hodi asegura prosesu ensinu aprendizajen ho kualidade.

“Realidade hosi funsaun públika iha Timor-Leste hateten funsionáriu sira hosi kualkér karreira tenke tuir ezame hodi tama ka kontinua iha karreira. Indivídu sira ne’ebé hakarak kontribui ba edukasaun liuhosi hanorin tenke prontu atu tuir prosesu selesaun no ezame. Maibé indivídu sira tenke prontu hadi’a sira-nian kapasidade liuhosi formasaun oioin”, nota ne’e hatete.

Estadu iha devér konstitusionál atu garante katak sei laiha ema ida mak la hakru’uk ba lei. Ministra Edukasaun garante katak, alterasaun Estatutu Karreira Dosente no ingresu espesiál sei asegura ema hotu nia ejijénsia, sei fó balansu no lahalo diskriminasaun ba kontratadu sira iha fulan-abril.

Ho nune’e, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, husu ba kontratadu atu uza sira-nian matenek hodi bele komprende Estatutu Karreira Dosente, kritériu no razaun fundamentál ba ingresu espesiál ne’e.  Ministériu fiar katak, kontratadu abríl 2023 sei hatudu sira-nian maturidade no kompromisu ba edukasaun ho kualidade no kumpre paramentu legál hosi asaun Estadu nian.

Ministériu kontinua mós motiva kontratadu 2023 atu partisipa iha ezame ne’ebé sei realiza iha dezembru 2023 hodi sira bele tama iha bolsa kandidatu atu iha potensiál oportunidade ingresa iha karreira iha 2024.

Estatutu Karreira Dosente hanesan lezislasaun espesiál ne’ebé determina regra ba karreira dosente sira, maibé tenke obedese ba enkuadramentu jerál hosi Estatutu Funsaun Públika nian, tanba nian ezije ingresu ba karreira dosente bazeia ba rekizitu pur méritu.

Bazeia ba rekizitu ida-ne’e mak iha mandatu VIII Governu halo diskusaun ho Komisaun Funsaun Públika hodi identifika mekanizmu ne’ebé bele integra profesór kontratadu tempu naruk ka kle’ur hodi bele asegura sira-nian legalidade iha prosesu determinasaun regra sira ne’e, tuir konsiderasaun méritu liuhosi avaliasaun dezempeñu nomós ezame avaliasaun ka aferisaun kompeténsia hodi hakat Grau C ba B iha tinan rua nia laran.

Ingresu espesiál bele inklui iha Estatutu Karreira Dosente, lori no aprova hosi Konsellu Ministrus iha marsu 2023 no públika iha maiu 2023, ne’ebé hetan aprovasaun tanba konsidera profesór kontratadu ba tempu naruk. Profesór kontratadu sira kontrata besik tinan ualu ba kotuk no durante tinan barak serbisu ho vensimentu ki’ik liu duké sira seluk ne’ebé hosi karreira dosente, mezmu atividade natureza hanesan. Durante tinan barak, profesór kontratadu mós simu saláriu tarde ho beibeik.

Ho nune’e, Ministériu Edukasaun liuhusi lideransa eis-ministru, Armindo Maia, nian konsege konvense Komisaun Funsaun Públika, Konsellu Ministru no Prezidente Repúblika hodi aprova ingresu espesiál, hodi haree katak, kumpre duni ezijénsia pur méritu nomós tanba haree ba perspetiva justisa ba sira ne’ebé ezerse funsaun kle’ur la ho pozisaun igualdade ho sira ne’ebé integra ona karreira.

Ingresu espesiál haree de’it ba sira-ne’ebé kontratadu husi 2013 to’o 2022, ho konsiderasaun ba sira tanba serbisu ona iha tempu naruk no rejistu ona iha SIGAP, iha mós diploma baxarelatu no liu ona husi prosesu avaliasaun dezempeñu.

“Iha duni profesór 1.499 ne’ebé asina kontratu iha abríl 2023, maibé ho sira-nnia kontratu válidu hahú husi janeiru to’o dezembru 2023.  Kontratadu sira ne’e seidauk serbisu tinan ida no seidauk iha avaliasaun dezempeñu.  Kontratadu iha 2023 simu kontratu la ho analiza nesesidade kuadru pesoál, nomós la bazeia ba mekanizmu pur méritu. Falta méritu atu rekruta sira ne’e mai hosi VIII Governu. Bainhira laiha nein meiu ida atu hatudu méritu, la posivel atu fó ingresu ba sira”, dokumentu ne’e afirma.

Tn ida ne’e Estatutu Funsaun Públika, nu’udar Lei ho kompeténsia hosi Parlamentu Nasionál, mak determina. Prinsípiu igualdade ezije Estadu atu “trata ho hanesan, sira ne’ebé hanesan, no trata diferente sira ne’ebé diferente, tuir sasukat hosi diferensa”.

Ho nune’e, kontratadu1.499 ne’ebé asina kontratu presiza preinxe rekizitu Estatutu Funsaun Públika ho esperiénsia ezerse funsaun dosente iha ámbitu rejime jerál ne’ebé hatudu servisu ho valór méritu.

Notísia relevante: Profesór kontratadu 4.019 sei tama iha ingresu espesiál

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!