iklan

POLÍTIKA

Subsídiu akizasaun viatura atu PN labele sosa tan karreta ba Deputadu

Subsídiu akizasaun viatura atu PN labele sosa tan karreta ba Deputadu

Karreta Prado Parlamentu Nasionál. Imajen/Espesiál

DILI, 24 novembru 2023 (TATOLI)—Prezidente Komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisionál iha Parlamentu Nasionál (PN), Patrocínio Fernandes, hateten subsídiu akizasasun viatura atu Parlamentu Nasionál atu labele sosa tan karreta ba deputadu sira. maibé projetu-lei ne’e iha faze diskusaun.

Nia hateten, objetivu projetu-lei númeru 4/VI(1a), alterasaun datoluk Estatutu Deputadu-Lei númeru 5/2004, 05 maiu, altera hosi lei númeru 7/2017, 26 abríl no 4/2023, 25 janeiru, nu’udar mekanzimu ida fó subsídiu akizasaun viatura própriu ba Deputadu ida-idak, atu nune’e PN labele sosa tan karreta ba Deputadu sira.

“Iha projetu-lei ne’e aterasaun ho objetivu mak mekanizmu ba karreta, tanba públiku dehan Parlamentu labele sosa karreta. Entaun, atu muda de’it sosa karreta ne’e fó fali subsídiu ba Deputadu sira buka meiu mai serbisu. Ida-ne’e mak objetivu hosi alterasaun ne’e, no buat seluk laiha maibé ami sei iha hela prosesu diskusan,” Prezidente Komisaun A ne’e hateten hateten ba jornalista sira iha uma fukun PN, sesta ne’e.

Implementasaun subsídiu ne’e iha tiha ona no PN mak atribui de’it karreta ba Deputadu sira, nune’e durante ne’e Deputadu sira sa’e tiha ona karreta ne’ebé PN atribui.

Nune’e, nia dehan, subsídiu transporte ne’e mak nia mekanizmu durante ne’e PN mak sosa karreta ba Deputadu sira, no agora alterasaun ne’e muda fó de’it subsídiu ba Deputadu sira.

Ida-ne’e, subsídiu fó ba Deputadu sira atu bele ida-idak sosa karreta rasik ne’ebé nia atu mai ho mikrolete ne’e depende nia, no PN kumpre nia dever fó subsídiu ba nia transporte atu loro-loron nia mai kumpre nia serbisu.

Subsídiu transporte ne’ebé durante ne’e PN mak atribui karreta ba Deputadu sira-ne’e la’ós iha lejislatura daneen ne’e mak tau, maibé implementasaun lei ne’e la’o antes iha tiha ona no ho alterasaun ne’e atu ajusta apar ho situasaun ne’ebé iha maibé ne’e desizaun fila-fali ba Deputadu ida-idak.

Tanba kondisaun iha PN liuliu karreta Prado sira barak kondisaun ladi’ak ona dezde lejislatura liu ona tinan 10-resin, nune’e difikulta serbisu fiskalizasaun Deputadu sira-nian iha baze, difikuldade sira-ne’e mak halo Deputadu sira iha lidér bankada ezije transporte atu sira ba hala’o serbisu.

“Parlamentu Nasionál iha situasaun ida dilemátiku atu tau osan karreta, públiku dehan labele. Foin dehan atu tau osan, estrada laran nakonu halo demostrasaun. Kuandu situasaun kalma uitoan loro-loron PN nakonu ho ema mai iha komisaun sira, favór ida ami husu imi atu tun to’o baze ba hare situasaun, ne’e mak situasaun PN iha. Ne’ebé dala ida tan, objetivu hosi alterasaun ne’e la’ós atu aumenta tan buat ruma, maibé atu troka de’it dezde labele sosa karreta ona,” nia hateten.

Tan ne’e, nia dehan, nu’udar Prezidente komisaun A kumpre de’it kna’ar nu’udar komisaun téknika atu halo segimentu ba inisiativa ne’ebé mai hosi Deputadu proponente sira, depois meza baixa tun mai.

Aleinde ne’e, Prezidente komisaun A ne’e hateten, iha alterasaun projetu-lei iha mós alterasaun subsídiu tratamentu saúde ba Deputadu sira-ne’ebé iha lei vijente subsídiu ne’e atribui kada fulan, no iha alterasaun ne’e muda ba anualmente liuhosi pagamentu uniku, tanba ne’e alterasaun lei ne’e laiha buat foun.

Husu kona-ba subsídiu tratamentu saúde no subsídiu akizasaun viatura própriu bainhira projetu-lei ne’e aprovadu finál tama vigór kada fulan no tinan Deputadu sira sei simu kada subsídiu ho montante osan hira, Deputadu Patrocínio ne’e, lakohi atu esplika tanba ne’e kestaun sekretáriu jerál PN mak bele hatene.

Prezidente Bankada PLP, Deputada Maria Angelina Sarmento, hateten ohin komisaun A kontinua diskute alterasaun Estatutu Deputadu maibé nia-parte lakohi adianta iha ne’e kona-ba saida mak sira diskute iha komisaun A, tanba iha asuntu balun buka hela forma atu oinsá Deputadu na’in-65 hotu-hotu ne’ebé iha direitu hanesan ba direitu subsídiu sira inklui ba transporte PN bele rezolve adekuadamente.

“Pur ezemplu, ami hanesan bankada PLP deklara ona katak ami lakohi mai fali simu subsídiu buka fali karreta, ami hakarak instituisaun ida-ne’e mak responsabiliza hotu fasilita transporte ka viatura ba Deputadu sira atu hala’o sira-nia funsionamentu nu’udar Deputadu atu fiskaliza aktu Governu,” nia dehan.

Entaun ho pozisaun ne’e, nia hateten, ami hotu iha direitu hanesan maibé forma atu hetan direitu sira-ne’e mak ami-nia diferensa.

“Ami lakohi subsídiu, ami prontu uza transporte ne’ebé agora daudaun disponibiliza. Se transporte kondisaun la ajuda atu halo ami-nia serbisu, ne’e responsabilidade PN atu asegura. Ami-nia movimentu iha Dili no munisípiu iha kondisaun atu hala’o kna’ar, tanba konstituisaun fó kompeténsia mai ami atu hala’o fiskalizasaun ba Governu nia lala’ok sira liuliu ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu ne’ebé ami aprova iha ne’e,” nia hateten.

Razaun dahuluk, la konkorda ho subsídiu akizasaun viatura propria ne’e tanba haree ba sustentabilidade fiskál tenke prudente ho desizaun agora afeta ba buat ne’ebé sei mosu iha futuru, tanba ne’e poupansa importante no ezije ba Governu atu buka reseita alternativa atu labele depende ba fundu petrolífeiru.

Maibé realidade iha PN la konsege halo ezersísiu ida atu halo ezemplu, nune’e PLP husu se konsistente ho polítika no konsiderasaun fundu petrolífeiru tun ba beibeik, Tmor-Leste seidauk iha reseita alternativa, nune’e bele halo polítika ida-ne’ebé bele halo poupansa.

“Loos duni, ami presiza fasilidade atu halo ami-nia kna’ar hanesan Deputadu maibé ami buka hela forma atu bele iha konsensu entre Deputadu sira atu direitu ami-nian, maske ami lakohi atu simu subsídiu maibé ami nafatin iha direitu ba fasilidade ne’ebé PN presiza fasilita mai ami,” nia hateten.

Nia kompara ba iha subsídiu akizasaun viatura própriu fó ba Deputadu ida-idak kada fulan no atribuisaun transporte hanoin subsídiu ne’e gastu barak liu.

“Sira balun hateten, razaun kustu ba manutensaun, ida-ne’e mós bele sai razaun ida ita bele simu tanba ofisina sira halo manutensaun ba karreta ita la kontrola sira-nia ábitu kona-ba marka presu. Soké, ha’u laiha dadus kona-ba manutensaun ne’ebé halo karreta Estadu espesífika ba PN gastu ka kustu hira ona, tanba ha’u laiha dadus ne’e mak la aseita ho subsídiu nu’udar opsaun ne’ebé sira dehan ita sosa karreta ita halo manutensaun kustu boot liu,” nia dehan.

Enkuantu, iha kuarta (22 novembru 2023), PN liuhosi reuniaun plenária extaordináriu aprova ona projetu-lei númeru 4/VI(1a), alterasaun datoluk Estatutu Deputadu-Lei númeru 5/2004, 05 maiu, altera hosi lei númeru 7/2017, 26 abríl no 4/2023, 25 janeiru, iha faze jeneralidade ho votu a-favór 50, kontra ida (1) no abstensaun lima (5).

Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, mak vota kontra projetu-lei refere iha votasaun faze jeneralidade.

Projetu-lei ne’e hakarak halo alterasaun ba artigu 16 (Subsídiu) hanesan subsídiu tratamentu saúde ne’ebé durante ne’e prosesa kada fulan hodi altera fali ba anualmente liuhosi pagamentu úniku, no mós iha alterasaun hosi artigu ne’e pretende subsídiu ba akizasaun viatura própria.

Liga ba subsídiu saúde no subsídiu ba akizasaun viatura propria ninia montante hira mak Deputadu sira atu sei simu tuir alterasaun projetu-lei, jornalista Tatoli tenta konfirma Sekretáriu Jerál PN maibé lakohi fó esplikasaun, só hato’o de’it katak bele ko’alia bainhira proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024 aprova ona.

Entertantu, projetu-lei refere daudaun ne’e komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisionál, sesta (24 novembru 2023) ne’e, hala’o hela diskusaun espesífiku liután iha faze espesialidade maibé seidauk konklui.

Proponente ba projetu-lei ne’e aprezenta hosi Deputadu CNRT, Gabriel Ximenes, Deputada PD, Sancha Margarida Tilman, Deputada KHUNTO, Irene Gonzaga Sarmento, Deputadu PLP, Abel dos Santos, Deputadu FRETILIN, Antonino Bianco.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór        : Cancio Ximenes  

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!