DILI, 24 janeiru 2024 (TATOLI) – Diresaun Nasionál Veterinária husi Ministériu Agrikultura, Pekuária no Peska (MAPPF) hala’o ona vasinasaun antirrábika iha munisípiu Bononaro, Díli no Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) ba asu hamutuk 3.500-resin, nune’e bele prevene animál sira husi moras raiva hodi labele fó impaktu ba ema nia saúde.
Diretora Nasionál Veterinária, Joanita Jong, relata katak iha RAEOA halo ona vasinasaun ba asu rihun 2-resin, Bobonaro rihun no Dili foin mak 500. Ba munisípiu Covalima ekipa sei hahú vasinasaun aban.
Dirijente ne’e esplika katak husi prosesu vasinasaun ne’e sira uza modelu rua mak kria postu vasinasaun iha munisípiu haat referidu no seluk maka ekipa sira sei tama no sai bairru sira iha munisípiu haat identifikadu ne’e atu halo vasinasaun.
“Ita-nian alvu ba vasinasaun masál ba asu iha munisípiu tolu inklui RAEOA ne’e bele atinje to’o 100%. Tanba ne’e maka ita kria maneira tama no sai uma hodi halo vasinasaun ba asu sira iha bairu laran, maibé kuandu la konsege atinje persentajen ne’ebé ita hakarak pelu menus bele hetan to’o 70 ou 80%”, nia espera.

Diretora ne’e husu ba komunidade, liuliu iha zona fronteira inklui Dili atu kontinua halo kooperasaun ho ekipa vasinasaun sira husi Diresaun Nasionál Veternária nian, nune’e bele fó vasina ba asu sira. Bainhira asu sira lahetan vasina maka de repente tata ema ruma bele hada’et moras ba ema ninia saúde.
Maske iha Timor-Leste sei livre hela husi moras raiva ne’ebé kauza husi asu, maibé iha nasaun viziña Indonézia hanesan iha Kefa kazu raiva ne’e komesa sa’e maka’as ne’ebé halo ema na’in-20 mak mate, signifika asu sira ne’ebé hetan ona infesaun ne’e ninia númeru komesa aas.
Nune’e maka Governu lakohi atu foti risku maka MAP halo prevensaun hodi kria programa vasinasaun antirrábika ba asu sira.
“Kuandu asu sira maka lahetan vasina de repente hetan tata husi asu ne’ebé ho sinais raiva depois hamosu sinais klínika, ikus mai tata fali ita-nia ema sira no lahetan tratamentu intensivu, entaun dalan ikus liu maka mate. Ne’ebé atividade vasinasaun ne’e sei halo to’o atinje meta ne’ebé iha maka foin para. Vasinasaun ne’e sei lahalo ba munisípiu hotu, MAP foku de’it ba munisípiu tolu iha zona fronteira, inklui Dili tanba asu barak tama husi fronteira ho ilegál”, esplika.
Téknika Veterinária MAP, Epifánia Andrade, relembra katak iha klínika animál nian simu asu ida ne’ebé moras diareia no muta. Asu ne’e moras kedan iha uma maka na’in sira lori bá halo tratamentu, signifika katak komunidade balun ne’ebé haki’ak asu ne’e iha duni konxiénsia atu evita moras raiva ne’e.
Tuir nia, bainhira asu ne’e hetan ona tratamentu bele kontinua lori bá halo vasinasaun, nune’e bele prevene moras raiva ne’ebé daudaun ne’e sa’e maka’as iha nasaun viziña.
Asu na’in Pedro Aquino haktuir katak sira iha intensaun atu lori duni animál ne’e bá vasina tanba sira akompaña informasaun ne’ebé fó sai iha televizaun, maibé de repente asu ne’e moras no la han, muta no diareia, entaun lori bá halo tratamentu no vasina.
Rekorde katak MAP ho apoiu husi Governu australianu lansa, iha 09 janeiru, kampaña vasinasaun antirrábika iha minisípiu tolu no RAEOA hodi prevene propagasaun raiva. Ezekutivu Austrália apoia vasina doze rihun 200 depois rejista surtu moras ne’e iha Timór Osidentál.
Notísia relevante: Governu Austrália apoiu vasina raiva animál hamutuk doze rihun 200 ba MAPPF
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora