DILI, 12 marsu 2024 (TATOLI)—Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), liuhosi Sekretária Estadu Dezenvolvimentu Lokál (SEDL), tersa ne’e, halo lansamentu ba projetu estudu SEDL 2024 kona-ba rekursu, abilidade no potensialidade iha munisípiu 12 inklui Ataúro.
“Lansamentu projetu estudu SEDL ne’e, importante tebes tanba liuhosi projetu ne’e, sei halo peskiza ka estudu atu hatene dadus loloos kona-ba munisípu sira hanesan rekursu, abilidade no poténsia iha munisípiu 12 inklui Ataúro atu ita bele hetan númeru loloos ba funsionamentu administrasaun munisipál ninian,” Ministru Administrasaun Estatál, Tomas do Rosário Cabral, hateten, liuhosi nia diskursu iha salaun CNE Laline-Lagitu, Colmera, Dili.
Ministru hateten, lansamentu projetu estudu SEDL importante tebes tanba Timor-Leste iha hela planu estratéjiku munisípiu nian maibé tinan 10 la atualiza entaun ho lansamentu peskiza daudaun ne’e, bele hatuur filafali planu ne’e.
“Planu estratéjiku uluk sentru turizmu sira ne’e, laiha hotu ona maibé estudu agora ne’e ita bele haree filafali asuntu ne’e, tanba planu estratéjiku ne’e bele ajuda halo mapamentu munisípiu nian, no iha planu jurídiku barak ne’ebé aprova tiha ona funsionamentu administrasaun munisipál sira, tanba ne’e ita-boot sira autoridade administrasaun munisípiu ho nia Prezidente ida,” nia hateten.
Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Dezenvolvimentu Lokál (SEDL), Mateus dos Santos Tallo, hateten, projetu estudu ida ne’e, SEDL sei halo avaliasaun ba “Rekursu, Abilidade no Potensialidade iha munisípiu 12 nune’e mós Autoridade Administrativa Ataúro no to’o suku sira iha territóriu laran tomak.
“Projetu Estudu ida ne’e mak nu’udar programa prinsipál SEDL nian ba tinan fiskal 2024. Iha fatin hanesan, programa prinsipál ida ne’e mós inklui iha kompeténsia serbisu ne’ebé MAE delega ona ba SEDL, liuhosi orden servisu númeru 61/M-MAE/IX/2023,” Mateus dos Santos Tallo, hateten liuhosi nia diskursu iha salaun CNE Laline-Larigutu, Colemera, Dili.
SEDL hateten, hanesan hotuhotu hatene katak, desentralizasaun administrativa konsagra ona iha Konstítuisaun RDTL, nu’udar prosesu transferénsia podér, no responsabilidade hosi Administrasaun Sentrál ba Autoridade Munisipál sira.
“Desentralizasaun ne’e mak sei loke no enkoraja vontade partisipasaun hosi komunidade sira iha nível lokál ba prosesu foti desizaun, nomós oinsá atu jere situasaun, ka asuntu sira ne’ebé iha influénsia direta no indireta ba komunidade sira-nia moris, liuliu atu envolve mós sira iha prosesu dezenvolvimentu iha ita nia rai,” nia akresenta.
Nia hateten, responde ba ‘manifestu’ Konstituisaun RDTL ne’e, IX Governu Konstitusional kontinua hatuur kedas asuntu desentralizasaun nu’udar ajenda prinsipál ida iha dokumentu programa IX Governu Konstitusional, ne’ebé hetan aprovasaun ho votu unanimidade iha Uma-Fukun Parlamentu Nasional tinan kotuk liu ba.
IX Governu Konstitusionál hatudu duni konviksaun boot katak, modernizasaun administrasaun públika, liuhosi hasa’e efikásia, tenki inklui dezentralizasaun, hodi transfere no atribui kompeténsia no responsabilidade ba orgaun lokál no munisipál sira, atu nune’e, sira bele kapasita-an, no kria kondisaun ideál ida hodi fornese atendimentu públiku ida ho kualidade, nu’udar aspetu fundamentál iha prosesu dezentralizasaun ne’e rasik.
“Hahú tinan 2024, ita tama ona iha Desentralizasaun Territoriál no Institusionál, nu’udar faze preparativu atu hakat ba Desentralizasaun Podér Lokál (faze ikus) iha tinan 2027 mai,” Tallo dehan.
Membru governu ne’e hatutan, daudaun MAE hahú ona transferénsia atribuisaun kompeténsia no responsabilidade ba munisípiu sira liuhosi faze dahuluk mak Eleisaun Órgaun Suku sira iha tinan kotuk, no kontinua ho nomeiasaun Prezidente Autoridade ho estrutura foun iha inísiu tinan 2024.
“Hein katak faze rua refere, sei kontribui másimu hodi aselera prosesu dezenvolvimentu lokál iha nivél munisípiu to’o suku no aldeia,” nia hateten.
Aleinde hasa’e partisipasaun demokrasia lokál, sei kontribui mós ba dezenvolvimentu setór privadu sira iha nível nasional to’o lokál hodi garante dinámika dezenvolvimentu integradu no sustentável nasaun nian.
Sekretáriu Estadu Dezenvolvimentu Loká, Mateus dos Santos Tallo rekorda, tuir sensus uma-kain Timor-Leste 2022, hatudu katak, 70% (hosi 1.3 millaun populasaun Timor-Leste) hela iha área rurál no moris hanesan agrikultór. Aleinde ne’e, haktuir Living Standard Survey 2014, prova katak populasaun timor-oan ne’ebé moris iha liña pobreza nia okos hamutuk iha 41.8%, kompara ho área urbana 28.3% deit.
Nune’e, kona-ba infraestrutura maioria estrada rurál konsidera frájil tebes, bainhira tempu udan, provoka inundasaun no rai halai, tanba kondisaun drainajen ne’ebé sei mínimu tebes.
Rai barak ne’ebé poténsia ba área plantasaun agríkola, paijajen turistiku no prezervasaun floresta nian mós ohin loron, barak mak nakfilak ona ba abitasaun, ka funsaun seluk, tanba presaun ekonomia.
“Ne’e foin mak índise rohan de’it hosi realidade komúm, signifika, se ita esplora klean ba munisípiu to’o suku sira, ita sei deskobre realidade loloos no detallu, nu’udar pontu de partida ba ita-nia planu asaun saida mak ita tenki foti,” nia dehan.
Bazeia ba realidade ne’e, dezenvolvimentu lokal importante tebes hodi projeta komunidade nia bem-estar, hasa’e kriasaun empregu, hadi’a infra-estruturas bázika, dinamiza setór agríkola, peska, no pekuária, nu’udar inisiativa ba kresimentu ekonomia lokál.
“Ho nune’e, dezenvolvimentu lokál sei kontribui ba Timor-Leste nia ajenda dezenvolvimentu sustentável, aliña ho ideia prinsipál sira iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN),” Sekretáriu ne’e hateten.
Nia hateten, haree iha kontestu Timor-Leste, dezenvolvimentu lokál mak asumi papél krusiál hodi hametin estrutura ekonómika iha baze, hamenus disparidade lokál no asegura estabilidade nasionál.
Ajenda sira ba dezenvolvimentu lokál mak hametin komunidade nia partisipasaun iha prosesu planeamentu no implementasaun ajenda dezenvolvimentu iha munisípiu to’o suku sira. Liuliu iha dezenvolvimentu infra- estrutura no ekonomiku, hanesan agrikultura, turizmu to’o indústria nível ki’ik sira.
Ideia prinsipál hirak ne’e mak prioridade ba dezenvolvimentu lokál. Tanba ne’e kolaborasaun entre Governu Sentrál no autoridade lokál, suku, setór privadu, parseiru no entidade relevante sira importante tebes no tenki kontinua ba dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste.
“Dezenvolvimentu lokál iha Timor-Leste mós la sees hosi obstákulu sira. ita tenki onestu katak, menus rekursu umanu kualifikadu, rekursu finanseiru, limitasaun infra-estruturas bázika bele konsidera hanesan obstákulu ba prosesu dezenvolvimentu,” ezekutivu ne’e dehan.
Ho obstákulu ne’ebé iha hanoin presiza halakon dezigualdade entre rejiaun sira (ezemplu, oinsá jestaun ba konflitu rai). Fatór sira hanesan mudansa klimátika no risku ba dezastre naturál, presiza mós atensaun iha Planeamentu Dezenvolvimentu Lokal.
“Pontu elaborasaun hirak ne’e mak sai nu’udar razaun ba SEDL katak, bainhira atu hahú trasa Planu Dezenvolvimentu Lokal, ita presiza dadus empiriku, konkretu, no reflete realidade iha terrenu,” nia hateten.
Estudu kona-ba dezenvolvimentu lokál iha Timor-Leste ne’e krusiál tebes, tanba ho estudu ba realidade terrenu mak bele identifika urjénsia sira, sukat progresu, no avalia impaktu no benefísiu hosi programa dezenvolvimentu anteriór sira.
“Atu nune’e ita bele entende didi’ak asuntu krítiku sira, hanesan plus-minus infraestrura bázika, dezigualdade ekonomika, dezafiu iha atendimentu edukasaun, saúde, no reziliénsia ba dezastre sira no seluk tan. Ho nune’e MAE, liuhosi SEDL bele iha dadus primáriu, hodi elabora polítika ne’ebé efetivu liu. Projetu Estudu SEDL mós sei tulun fasilita asisténsia téknika ba autoridade munisipiu no suku sira, hodi mobiliza rasik sira-nia rekursu ho efisiente,” governante ne’e hateten.
Nune’e, husu ba PAM sira atu ajuda orienta estrutura serbisu munisipál, postu administrativu to’o suku sira, hodi koopera ho ekipa enumeradór SEDL, ne’ebé sei haleu munisípiu 12 hodi halo avaliasaun. Bainhira iha kooperasaun di’ak mak sei hatudu rezultadu servisu ne’ebé di’ak.
Dezenvolvimentu sustentável ejize presaun iha ámbitu planeamentu, no ba nesesidade ida ne’e, estudu ka avaliasaun de’it mak bele fó instrumentu ida forte hodi dezeña solusaun ida tuir realidade iha terrenu.
“Mai ita kontinua empodera partisipasaun iha munisipiu idaidak, hodi bele atinje progresu ida di’ak ba futuru. SEDL iha konviksaun katak, ho kolaborasaun no vizaun ida klaru, ita sei bele forma Timor-Leste nia futuru ida di’ak no naroman liu,” nia hateten.
Jornalista : Arminda Fonseca
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




