DILI, 19 abríl 2024 (TATOLI)—Ministru Mudansa Klimátika Vanuatu, Ralph John Regenvanu hasoru malu no enkontru ho Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé akompaña husi Embaixadór Timor-Leste iha Brusselas, Jorge Trindade de Camões no ekipa Gabinete Fronteira Marrítima no Terrestre, hafoin partisipa abertura konferénsia Oseanu “Ita Nia Tasi” ba dala-sia iha kapitál Atenas, Grécia.
Durante hasoru malu, Ministru Ralph John hato’o intensaun hakarak estabelese kooperasaun bilaterál ho Timor-Leste foka ba área marrítima nian.
“Primeiru-Ministru Xanana, agradese tebes bele hasoru ita hodi deskute kooperasaun ho Vanuatu, ami mós mai konferénsia Oseanu hodi fahe ami-nia esperiénsia hanesan Timor-Leste,” Ministru Ralph John hateten liuhosi nota ne’ebé Agência Tatoli asesu, sesta ne’e.
Iha biban hanesan, PM Xanana agradese bele fahe esperiénsia Timor-Leste nian ho Vanuatu ne’ebé sofre mós problema mudansa klimátika tasi nian hanesan Timor-Leste.
“Enkontru ho ministru klimátika Vanuatu, ami ko’alia liu kona-ba tasi nian, ne’ebé sira mós rai ki’ik hanesan ita maibé hakarak estabelese kooperasaun, tanba iha tinan 2018 ha’u bá ona sira-nia fatin no hasoru malu mós ho país sira seluk hanesan Tonga, sira rai ki’ik hanesan ita sofre mós problema tasi bainhira mudansa klimátika akontese, tanba rai manas, tasi-been sa’e maka’as halo illa ki’ik balun lakon ka mout, ne’e duni ita-nia illa ka Estadu ki’ik sira sei hamutuk atu fó apoia ba malu hodi buka solusaun rezolve problema tasi,” Xefe Governu dehan.
Notísia relevante : PM Vanuatu Halo Sorumutu Ho Xanana
Xefe Ezekutivu promete katak, bainhira fila mai Timor-Leste sei ko’alia ho Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos, hodi koordena serbisu no kontaktu Vanuatu hodi estabelese kooperasaun diplomátika entre rai-rua.
Xanana hatutan hodi fó lembra katak, iha tinan 2023 liubá, Timor-Leste partisipa iha sorumutu altu nível dahuluk iha Fórum Estadu Arkipélagus no Illa (AIS Forum-Archipelagic and Island States Forum) ne’ebé hala’o iha Bali, Indonézia hodi halibur país illa no arkipélagu sira, ne’ebé la haree ba ninia rejiaun, dimensaun no ninia nivel dezenvolvimentu.
Inisiativa globál ida-ne’ebé halibur nasaun arkipélagu sira no illa hamutuk 51, hodi partisipa iha fórum koletivu ne’ebé diskute kona-ba dezafiu hirak ne’ebé relasiona ho utilizasaun ba rekursu mariñu ho sustentável ba kreximentu ekonómiku sustentável, reziliénsia ba mudansa klimátika, poluisaun Oseanu, jestaun emerjénsia no reforsu ba peska sustentável nian sira ho objetivu atu promove kooperasaun no solidariedade atu nasaun kiik sira hamutuk bele buka solusaun ba dezenvolvimentu sustentável iha ita-nia Estadu no ba konservasaun tasi.
“País hotu ne’ebé reprezenta iha ne’e unidu hosi Oseanu. Oseanu ne’e fó moris mai ita. Oseanu ne’e liga umanidade no fó mai ita identidade komún, dezafiu no ambisaun hamutuk,” PM Xanana afirma.
Líder Karismátiku ne’e akresenta, Timor-Leste liuhusi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) sei serbisu hamutuk ho parseiru sira ne’ebé serbisu tau-matan ba tasi halo programa hodi hamoos beibeik foer tonelada ne’ebé mota lori tama tasi laran tenki hamoos hodi labele fó impaktu ba ambiete iha tasi laran. Tanba tasi maka fó moris ba ema no balada sira liuhusi ninia rikeza no oxijénia.
Timor-Leste afirma ninia kompromisiu ba ekonomia azúl, tanba Timor-Leste partisipa dala barak ona ho konferénsia sira hanesan ne’e hodi ita halo planu no tau matan ba ita-nia tasi. Ita sei kaer tara bandu ne’ebé hala’o daudaun iha Ataúro hodi kuidadu biodioversidade ne’ebé ita iha 75% iha tasi moris barak ba bebeik hanesan iha mundu.
IX Governu rasik tau ona planu atu loke parte nasionál ida hodi kontrola no kuidadu biodiversidade hodi hanorin jerasaun foun sira no bolu malu sira husi Indonézia hodi kuidadu ambiente iha tasi.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina





