iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Ema hotu iha responsabilidade hodi tau-matan ba ekosistema

Ema hotu iha responsabilidade hodi tau-matan ba ekosistema

Diretór-Jerál Peska, Celestino da Cunha Barreto.

DILI, 14 Juñu 2024 (TATOLI) – Relasiona ho Loron Internasionál Trópiku, ne’ebé selebra kada tinan, iha 29 Juñu, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) husu responsabilidade ema hotu nian hodi tau-matan ba ekosistema sira ne’ebé iha valór ba vida umana.

Selebrasaun loron ne’e ho objetivu atu realsa importánsia ne’ebé rejiaun reprezenta ba ekosistema no ba moris ema nian. Data ida ne’e proklama liuhusi Rezolusaun 70/267 adotada iha Asembleia Jerál Nasaun Unida iha 14 Juñu 2016.

Tanba ne’e, país ne’ebé ho nia totál área 15.007 Km2 ho nia populasaun tokon 1,3 ne’e tenke proteje ekosistema kosteira no rai-maran, nune’e bele prezerva balada sira atu bele hasa’e nia númeru populasaun.

Diretór-Jerál Peska, Akikultura no Jestaun Rekursu Akuátiku, Celestino Barreto, konsidera katak Loron Internasionál Trópiku ne’e mundu, inklui Timor-Leste iha papél boot atu trata asuntu sira ne’e ho responsabilidade tomak hodi tau-matan ba ekosistema sira.

Tuir dirijente, Timor-Leste illa ida ne’ebé aprezenta klima tropikál, ne’ebé iha tempu udan no bailoro. Aleinde ne’e, iha tasi Timór depende ba ekolojia no ekosistema tasi husi biodiversidade no animál akuátiku sira ne’ebé moris iha tasi laran.

“Husi ekosistema tasi ne’e baibain sempre proteje animál akuátiku sira ne’ebé depende ba ai-horis tasi nian maka hanesan ahu-ruin, duut-tasi no ai-parapa sira. Ita tenke tau-matan ba ahu-ruin, duut-tasi no ai-parapa sira ne’e, tanba sasán sira ne’e maka sai hanesan uma ba balada tasi nian atu moris hodi aumenta nia populasaun”, Celestino Barreto hateten ba Tatoli, iha Comoro.

Liuhusi loron internasionál ida ne’e, Diresaun-Jerál Peska tau ona asaun konkreta ida ne’ebé obriga atu halo maka buka atu fó hanoin nafatin ba komunidade no grupu agrikultór sira ne’ebé moris iha foho sira atu evita sunu rai, tanba husi atividade sira hanesan ne’e maka sei fó impaktu ba ekosistema rai no tasi.

“Diresaun sei halo intervensaun maka’as ba atividade populasaun nian, liuliu ko’alia ho sira atu kuidadu biodiversidade iha nasaun ne’e, nune’e labele fó impaktu ba ekosistema sira, tanba ema hotu presiza kuidadu ninia área kosteira hodi labele soe fo’er arbiru iha fatin-fatin. Kuandu ida ne’e maka la prevene, bainhira udan mai lori sedimentasaun sira bá tasi no fó impaktu ba balada sira ne’ebé moris iha tasi”, dehan.

“Ita nafatin serbisu hamutuk ho Ministériu Ambiente hodi tau-matan ba área kosteira hodi halo nafatin konservasaun, nune’e balada sira ne’ebé moris iha tasi labele mate, maibé ninia númeru populasaun ne’e bele sa’e nafatin”, hateten.

Daudaun ne’e, Ministériu Agrikultura halo kooperasaun ho nasaun Indonézia, Austrália, Papua Nova-Guiné ne’ebé hanaran Arafura Timor Sea hodi diskute kona-ba oinsá atu kuidadu tasi sira atu labele hamate balada sira iha tasi laran.

“Tanba ekolojikamente nasaun haat ne’e iha ligasaun katak tasi ne’e nakdulas iha korrente ida de’it. Tanba ne’e, tenke tau-matan lisuk hodi bele asegura no konserva balada tasi sira”, realsa.

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!