DILI, 12 Jullu 2024 (TATOLI) – Peskizadór Institutu Nasionál Saúde Públiku iha Timor-Leste (INSP-TL) hosi Ministériu Saúde, Caetano Gusmão, hateten hahán no bebidas ne’ebé kontein masin no masin-midar nia impaktu ba moras tensaun, diabetes no estroke.
“Tuir dadus ne’ebé ami identifika, iha peskiza ida-ne’e, normamente hahan ho bebidas sira ne’ebé mak kontein masin no masin-midar, maioria barak liu iha masin-midar, mina, hahan xhokolate, bebidas hanesan delos, sankis, entaun ekipa identifika no konsidera iha ninia nivel masin-midar no masin iha laran, posivelmente bele fó efeitu ba ema-nia saúde, bainhira ema la kontrola no konsumu la tuir ninia kompozisaun mak sei hetan moras tensaun, diabetes no estroke”, Caetano Gusmão informa ba jornalista sira iha City8 ohin.
Nia dehan, peskiza ida-ne’e bele tulun Ministériu Saúde hodi halo di’ak liután atu halo evidiénsia forte, nune’e ita bele halo prevensaun ho di’ak hodi atu bele redús moras la hada’et sira iha Timor-Leste.
Espesialista Cardialojia iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), Herculano Seixas dos Santos, informa moras lahada’et hanesan kondisaun ne’ebé la kauza hosi infesaun aguda, lada’et hosi ema ida ba ema seluk, maibé nia bele provoka moras krónika, kauza divizialidade no mós mortalidade prematur.
“Globalmente moras lahada’et ne’e barak tebes, entaun estratejikamente hakrak fó atensaun no agrupa moras lahada’et ne’e ba grupu haat ne’e mak moras kardiovasculár, kankru, respiratóriu krónika no mós diabetes meditus”, Herculano esplika.
Nia informa, moras lahada’et hanesan fatór risku balun ne’ebé labele modifika dahuluk mak idade, bainhira idade aumenta, risku mós aumenta, depois iha istória familiár karik moras hanesan ne’e iha risku mós ba ida-ne’e.
“Ita bainhira haree determinante ba moras lahada’et, fatór risku balun ne’ebé labele modifika dahuluk mak ita-nia idade, bainhira idade aumenta, ita-nia risku mós aumenta, depois ita iha istória estroke, karik ita iha istória familia moras hanesan ne’e ita mós iha risku, ami iha pasiente balun lafuma, lahemu, halo ezersísiu rutina, maibé sira-nia pai no mae moras fuan, entaun sira mós mai baixa ho atakasaun fuan, entaun tuir estudu katak mane mak barak liu hetan moras lahada’et kompara ho feto sira”, nia relata.
“Ita-nia sosiál determinante sira mós kontribui hasa’e insidénsia no previlénsia moras la hada’et pobreza, sosiu ekonómiku sira ne’e hotu kontribui, ita-nia fatór envariomental, urbanizasaun ne’ebé la planeadu bele redús espasu ba atividade fízika bele afeta ba moras lalais”, nia dehan.
Nia subliña, daudaun ne’e buat hotu faan livre, hanesan faan ai-han importasaun no esportasaun livre, depois produtu sira lokál lakohi konsumu hakarak mak konsumu produtu mina barak, entaun ida-ne’e hotu kontribui ba risku metabóliku hodi afeta moras.
“Bainhira ita-nia tensaun komesa aas, raan midar komesa aas, kolestrol iha raan komesa aas, todan komesa aumenta, importante ita tenke kálkula ita-nia todan kompara ho ita-nia altura, sira hotu kontribui ba moras fuan, espiratóriu króniku diabetes no moras sira seluk tan”, nia dehan.
Tuir dadus Organizasaun Munidál Saúde (OMS) iha 2021 hatudu katak taxa mortalidade aas mak nafatin tuberkuloze, moras kardiovascolár no estroke. No dadus hosi HNGV iha tinan kotuk rihun-tolu resin pasiente ne’ebé baixa 9.8% mak mate, kauza mate dahuluk mak stroke no númeru kazu barak transfere ba liur mak moras fuan.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva




