iklan

OPINIAUN

Esplora no masimiza poténsia transformasaun dijitál liuhusi kabu Fibra ótika submarinu (TLSSC – Timor-Leste South Submarine Cable)

Esplora no masimiza poténsia transformasaun dijitál liuhusi kabu Fibra ótika submarinu (TLSSC – Timor-Leste South Submarine Cable)

Hakerek-na’in, Ulderico Ze Machado

Eventu boot ne’ebé foin lalais hetan atensaun husi mídia no maioria populasaun Timor-Leste mak eventu inaugurál  fibra ótika Submarinu husi Primeiru-Ministru S.E. Kay Rala Xanana Gusmão iha 25-Jun-2024. Eventu ne’e marka pasu importante hodi lori internet ho velosidade ne’ebé lalais liu ho kualidade di’ak mai Timor-Leste. Projetu ne’e lidera husi Ministériu Transporte no Telekomunikasaun no hala’o husi ASN (Alcatel Submarine Network) ne’ebé iha esperiénsia barak liu instalasaun kabu fibra ótika liu kilómetru 700.000 husi iha tasi-okos, tuir estimasaun projetu ne’e sei kompleta iha fulan 3-4 nia laran.

Introdusaun

Timor-Leste, nasaun dezenvolvimentu ida iha Sudeste Aziátiku, hahú husi Independénsia iha 2002 too 2024, depende ba teknolojia rede hanesan microwave no satélite nian hodi asesu ba internet. Pontu importante ida iha ninia viajen dijitál sei atinji iha tempu-badak ho ligasaun kabu fibra ótika iha tasi-okos. Artigu ida-ne’e esplora nuansa kona-ba kabu submarinu fibra ótika, ninia signifikadu, no oinsá ida-ne’e sei kataliza transformasaun dijitál iha Timor-Leste. Ho konsiderasaun ba aspeitu sosio-ekonómiku no teknolójia, no koko esplora ninia impaktu no estratéjia potensiál sira seluk atu aproveita infraestrutura krítiku ida-ne’e. Nune’e liuhusi utilizasaun efisiente kabu fibra ótika iha tasi-okos ne’ebé sei kompleta iha tempu-badak, Timor-Leste preparadu atu avansa iha rede internet ne’ebé di’ak liu, atu suporta ekonomia rai laran, no dezenvolvimentu sosiál, hodi nune’e bele komesa era revolusaun dijitál.

Saida maka Kabu Submarinu no Fibra Ótika Submarinu?

Kabu submarinu maka kabu komunikasaun ne’ebé tau iha tasi-okos entre estasaun rua iha rai-maran hodi lori sinál telekomunikasaun sira iha distánsia ne’ebé dook. Kabu sira-ne’e dezeña ba reziliénsia, normalmente falun ho materiál kimika polyethylene, arame besi, barreira alumíniu, polycarbonate, no tubu ne’ebé hafalun metin fibra ótika. Kabu submarinu modernu sira maka fibra ótika, uza materiál hanesan ondas naroman nian hodi transmite dadus, nune’e permite trafiku internet ho velosidade aas ho liga ba telekomunikasaun internasionál sira. Informasaun dadus ne’e lao tuir fibra ótika hanesan naroman ida liuhusi fibra vidru nian, fornese banda ne’ebé boot no maka’as tebes kompara ho teknolojia sira seluk hanesan satélite no microwave.

Ligasaun no Kustu Kabu Submarinu fibra ótika Timor-Leste (TLSSC)

Kabu fibra ótika submarinu ne’ebé liga Timor-Leste (TLSSC – Timor-Leste South Submarine Cable) sei liga ba rede sudeste aziátiku ba nasaun sira seluk. Pontu ligasaun xave dahuluk sira inklui Austrália (North-West Cable Syste), Darwin-Jakarta-Singapura-Cable (DJSC), Austrália-Singapura-Cable (ASC), hafoin kabu ne’e integra ho infraestrutura rejionál, fornese pontu entrada ida ba rede komunikasaun globál sira. TLSSC hanesan sistema kabu fibra ótika submarinu telekomunikasaun avansadu, ho intensaun atu permite taxa transmisaun dadus to’o 27 terabits kada segundu (Tbps – Terabits per second) entre Timor-Leste no Austrália. Kabu ne’e ho naruk ho kilómetru 607 no iha repetidór hitu iha Tasi Timor. Kustu ba projetu hanesan ne’e kobre kolokasaun fíziku ba kabu, teknolojia no infraestrutura ansilár sira hanesan estasaun aterrizajen no sistema integrasaun sira. Kustu estimasaun ba projetu ne’e tuir publikasaun ofisiál mak USD41.6M no maski montante ne’e boot tebes ba Timor-Leste, investimentu ne’e nu’udar movimentu estratéjiku ida atu hasa’e konetividade no kapasidade dijitál, hodi estabelese base fundamentu ba kreximentu ekonomia iha futuru.

Kabu Fibra Ótika Submarinu ho ninia inter-ligasaun entre TLSSC-NWCS-DJSC and ASC, fonte: www.submarinecablemap.com

Impaktu husi Fibra Ótika Submarinu nian iha Velosidade Internet, Konfiabilidade, no Kustu

Kabu submarinu sei hasa’e maka’as velosidade internet nian, oferese banda ne’ebé boot no taxa transmisaun dadus ne’ebé ilimitadu. Tanba lori dadus terabits kada segundu, ligasaun sira-ne’e sei hamenus laténsia ho efetivu, hasa’e dezempeñu konektividade liña internet, no responde ba ezijénsia ne’ebé sempre boot ba bebeik iha ba servisu sira ne’ebé presiza internet ho velosidade aas. Pasu imporante iha área konetividade ne’e sei transforma paizajen dijitál iha Timor-Leste, karik koneksaun la’o ho susesu maka iha posiblidade boot ba esperiénsia online ne’ebé di’ak liu ba utilizadór sira iha Timor-Leste, no sai hanesan baze fundamentu ba servisu dijitál no inovasaun sira tuirmai.

Kabu fibra ótika fornese ligasaun ida-ne’ebé estavel no konfiável liu kompara ho teknolojia satélite no microwave. Reziliente ba interupsaun klimátika nian no interferénsia komún sira seluk, hanesan obstákulu fíziku sira, kabu fibra ótika sira asegura transmisaun dadus ne’ebé konsistente no la interompe. Konfiabilidade ida-ne’e importante tebes ba aplikasaun oioin, hosi utilizasaun internet loroloron nian to’o komunikasaun krítiku sira, hodi garante katak negósiu sira, servisu governu nian, no individu sira bele depende ba ligasaun internet ida-ne’ebé forte ho kualidade di’ak ba sira-nia nesesidade oioin.

Maski ho investimentu inisiál ne’ebé aas, poupansa kustu ba tempu-naruk hosi operasaun no manutensaun rede fibra ótika nian boot liu fali servisu satélite nian. Redusaun iha despeza operasionál sira rezulta iha servisu internet ne’ebé kustu-efetivu liu ba konsumidór no negósiu sira iha tempu-naruk. Maske nune’e, iha merkadu ida hanesan Timor-Leste ne’ebé taxa adosaun internet sei relativamente ki’ik kompara ho medida populasaun jerál, prova valór husi kustu fibra ótika ne’ebé redús sai esensiál depois instalasaun kompleta ho susesu.

Implementasaun estratéjia sira atu hasa’e konxiénsia, no asesibilidade sei sai hanesan xave atu maximiza benefísiu ekonómiku no sosiál sira hosi konetividade fibra ótika liuhusi tasi-okos ida ne’e.

Paizajen Dijitál Atuál iha Timor-Leste

To’o Maiu 2024, Timor-Leste halo ona progresu signifikativu sira hodi hadi’a infraestrutura dijitál, maibé dezafiu sira sei iha. Penetrasaun internet nian modestu nafatin, ho porsaun boot hosi populasaun iha área rurál sira ho asesu ne’ebé limitadu. Ligasaun sira ne’ebé eziste liuliu liuhusi satélite, ne’ebé hamosu kustu aas no velosidade ne’ebé ki’ik liu. Iha área seluk, taxa adosaun mobile internet, lalais liu ho 54,2%, kontribui hosi proliferasaun kresimentu utilizasaun smartphone iha Timor-Leste ne’ebé maka 122,1% hosi populasaun, hanesan relata hosi datareportal.com. Inisiativa sira husi governu nian hakarak atu hamenus divizaun dijitál, maibé atualizasaun infraestrutura substansiál sira nesesáriu atu fó impaktu ida-ne’ebé signifikativu. Ida-ne’e bele haree hosi implementasaun governu eletróniku (e-Government) nian no servisu públiku sira online ne’ebé ninia implementaun lao neneik tebes.

 

Fatór Kontribuinte sira iha Aselerasaun Transformasaun Dijitál

Enkoraja literasia dijitál no edukasaun iha nível edukasionál hotu-hotu esensiál atu nune’e populasaun Timor-Leste bele utiliza teknolojia avansadu sira ho efisiénsia. Governu ho instituisaun edukasaun sira iha responsablidade atu eduka, atualiza no fahe informasaun kona-ba abilidade teknolojia ba sidadaun hotu, sei tulun no tau sira iha pozisaun ida-ne’ebé di’ak liu atu halo interasaun ho teknolojia modernu ne’ebé dezenvolve daudaun, utiliza ambiente dijitál, no fó kontribuisaun sira ne’ebé iha valór ba ekonomia dijitál. Programa edukasaun sira tenke inkluzivu, hodi hatán ba ezijénsia sira hosi setór oioin no asegura katak ema hotu-hotu inklui iha dezenvolvimentu setór dijitál ne’ebé sempre avansa no muda.

Aleinde kabu submarinu fibra ótika ida ne’e, kontínua hadi’a rede terrestre sira no estabelesimentu sentru dadus sira ne’ebé esensiál ba infraestrutura dijitál ne’ebé forte no kualidade. Estabelesimentu Sentru IT ne’ebé forte iha área rurál, hanesan Sucos, ne’ebé espesifikamente alvu/tarjetu ba foin-sa’e no emprezáriu sira, bele sai hanesan sentru ba inovasaun no teknolójiku ne’ebé’e avansadu. Sentru ne’e sei uza hanesan fornese asesu ba rekursu sira, programa formasaun sira, no oportunidade sira kona-ba rede tekonolojia no inovasaun nian, ida-ne’e bele haburas talentu, dudu empreendedorizmu, no estimula dezenvolvimentu sosio-ekonómiku iha área rurais sira ne’ebé la hetan atendimentu di’ak.

Elementu importante adisionál ida importante mos maka adosaun ba lei sira ne’ebé fó apoiu no enkoraja investimentu iha teknolojia dijitál enkuantu defende direitu konsumidór sira-nian. Lei sira-ne’e sei sai nu’udar estimulasaun ba espansaun ekonomia dijitál Timor-Leste nian. Estabelese klima ida-ne’ebé favoravel ba empreza dijitál sira atu buras presiza enkuadramentu regulatóriu ida-ne’ebé define ho di’ak ne’ebé haburas inovasaun, kompetisaun, no protesaun ba konsumidór. Polítika sira ho tipu ida-ne’e iha potensiál atu hasa’e konfiansa iha plataforma no servisu dijitál sira, enkoraja empreendedorizmu lokál, no atrai investimentu internasionál.

Aleinde ne’e, solusaun fintech (Financial Technology) iha potensiál atu demokratiza partisipasaun ekonómika liuhusi oferese servisu bankáriu no finanseiru sira ba populasaun ne’ebé laiha banku liuhusi plataforma móvel sira (Bousrih J. 2023). Adosaun ba servisu sira hanesan ne’e maka ezemplu husi T-Pay no Mosan ne’ebé mak fornese husi husi operador telekomunikasaun rua iha Timor-Leste, ninia numeru utilizasaun sei ki’ik nafatin maske existe tinan barak ona iha sosiedade. Atu estimula adosaun, inovasaun sira-ne’e, operador fintech sira presiza oferese valór proposisaun ne’ebé konvinsente no fó prioridade ba kriasaun valór ba utilizadór sira liuhusi incetivus ka diskon ba komprador sira, bonus ka points.

Dijitaliza servisu públiku sira, hanesan governasaun eletrónika (ee-Government), sistema informasaun kuidadu saúde nian (e-Health system), no plataforma edukasaun online (e-Learning), maka movimentu estratéjiku ida hosi governu hodi kataliza adosaun dijitál ne’ebé luan liu. Liuhusi moderniza prestasaun servisu no hasa’e asesibilidade, inisiativa sira-ne’e bele taka lakuna sira, hadi’a efisiénsia, no dudu Timor-Leste ba sosiedade ida-ne’ebé dijitalmente inkluzivu liu.

Oinsá Setór privadu Kontribui ba Aselera transformasaun dijitál iha Timor-Leste ho konetividade TLSSC iha fatin?

Setór privadu mak komponente krusiál hodi maximiza benefísiu sira hosi kabu fibra ótika submarinu nian iha Timor-Leste. Hodi investe iha teknolojia foun sira no dezenvolve solusaun inovativu sira, empreza privadu sira bele dudu kompetisaun, ne’ebé iha nia fatin hasa’e kualidade servisu no hamenus kustu sira. Kolabora ho entidade governu nian la’ós de’it rasionaliza prosesu sira no fahe risku sira maibé mós lori produtu globál ba inisiativa lokál sira, hodi garante katak infraestrutura sira utiliza ho di’ak. Parseria sira hanesan ne’e bele lori ba implementasaun ne’ebé efisiente liu no kreximentu sustentável, hodi aliña meta sira hosi setór privadu no públiku ba atinji dijitálisasaun iha futuru.

Iha área seluk, empreza privadu sira mós iha papél signifikativu iha dezenvolvimentu forsa traballu nian liuhusi fornese formasaun no programa dezenvolvimentu sira. Inisiativa sira-ne’e hanesan ekipa forsa traballu lokál ho abilidade sira avansadu sira iha dijitál ninian, nune’e haburas merkadu traballu ida-ne’ebé kompetente no inovativu (Rotatori et al, 2021).

Aleinde ne’e, iha área telekomunikasaun,  liuhusi dezenvolve pakote internet ne’ebé baratu no ho kualidade aas, servisu konteúdu, no aplikasaun dijitál sira, empreza privadu sira bele aumenta maka’as ba adosaun no utilizasaun internet nian. Aprosimasaun komprensivu ida-ne’e garante katak benefísiu sira hosi kabu fibra ótika submarinu nian asesivel ba segmentu boot liu sosiedade nian, fó kbiit ba indivíduu sira no negósiu sira hanesan, no aselera transformasaun dijitál Timor-Leste nian.

Impaktu ba Ekonomia Dijitál

Internet ne’ebé konfiável, kustu ki’ik ho velosidade ne’ebé maka’as bele hasa’e maka’as kresimentu negósiu iha Timor-Leste. Empreza ki’ik no médiu sira sei hetan benefísiu maka’as liuhusi aproveita plataforma sira komérsiu eletróniku nian hodi asesu ba merkadu sira ne’ebé boot liu sira-nia fronteira jeográfika imediata sira (Chang S et.al, 2021). Internet ho velosidade aas permite negósiu sira-ne’e atu hasa’e efisiénsia operasionál liuhusi aplikasaun dijitál sira no halo inovasaun ho modelu negósiu foun sira ne’ebé atende no responde ba sosiedade ka populasaun sira. Adventu husi servisu internet ne’ebé konfiável bele mós apoia dezenvolvimentu husi negósiu teknolojia lokál sira, hodi kria merkadu ida-ne’ebé dinámiku no kompetitivu liu.

Hadi’a no hasa’e konetividade sei halo revolusaun ba edukasaun ho metodu e-learning iha Timor-Leste. Ho asesu internet ne’ebé di’ak liu, estudante sira bele hetan benefísiu hosi plataforma edukasaun online ne’ebé fornese asesu ba repozitóriu koñesimentu globál ne’ebé boot. Ida-ne’e la’ós de’it enrikese esperiénsia aprendizajen nian maibé mós ajuda atu taka lakuna edukasionál sira, liuliu iha área remota sira ne’ebé rekursu sira limitadu. Hadi’a konetividade suporta konteúdu edukasionál interativu no atualizadu, hadi’a rezultadu aprendizajen no prepara estudante sira ba futuru dijitál iha pais nee.

Iha área kuida saúde nian, internet ne’ebé konfiável fasilita telemedisina no utilizasaun rejistu saúde dijitál sira, hadi’a ho signifikativu asesu ba kuidadu ho kualidade, liuliu iha área remota sira. Pasiente sira bele konsulta espesialista sira online, hamenus nesesidade ba viajen no aproveita konsellu médiku peritu nian. Aleinde ne’e, plataforma sira governasaun eletrónika nian bele hadi’a tebes prestasaun servisu públiku nian, hodi halo ida-ne’e sai efisiente no transparente liután. Konetividade ne’ebé hadi’a mós loke oportunidade empregu iha setór IT no dijitál, hodi atrai negósiu globál sira no haburas startup lokál sira. Oportunidade serbisu ne’ebé tama ne’e bele estimula kreximentu ekonómiku no kontribui ba dezenvolvimentu jerál ekonomia dijitál Timor-Leste nian.

Konkluzaun

Kabu fibra ótika submarinu nia to’o iha Timor-Leste marka pontu mudansa ida iha ninia dezenvolvimentu dijitál no hahú faze foun ida transformasaun revolusionária nian. Hadi’a velosidade internet ne’ebé di’ak, konfiabilidade, no asesibilidade sei kria kondisaun ne’ebé substansiál ba kreximentu sosio-ekonómiku. Timor-Leste iha pozisaun di’ak atu alkansa ninia meta sira iha área transformasaun dijitál se estratéjia sira mensiona tiha ona iha leten ne’ebé inklui programa edukasionál sira, hadi’a infraestrutura, lei no enkuadramentu regulatóriu sira, no parseria kooperativa públiku-privadu sai hanesan pontu integradu ida iha estratejia tranformasaun dijitál. Esforsu estratéjiku hanesan ne’e sei lori mehi ida atu hasae no aumenta valór ekonomia no hasa’e vida moris jerál ba sidadaun sira, hodi tau fundasaun sólidu ida ba futuru ida-ne’ebé prósperu ho baze transformasaun dijitalizasun.

 

 

Kontribui ba Koluna Opiniaun Tatoli, hanesan opiniaun informativu no edukativu.

Ulderico Ze Machado

Nu’udar profesionál iha área Informasaun Teknolojia no Komunikasaun, esperiénsia kuaze tinan-20, iha área infraestrutura rede & data center, cloud computing, estrategia Sistema Informasaun & Dijitilasaun, no IT Project Management, servisu hamutuk ho governu no organizasaun internasional sira iha rai-laran no estranjeiru.

 

Referénsia

  • Timor-Leste Celebrates Milestone with TLSSC Cable Landing Event

https://timor-leste.gov.tl/?p=37946&lang=en&n=1#:~:text=The%20TLSSC%2C%20a%20state%2Dof,to%20the%20Greater%20Sunrise%20region.

  • Government Carries Out First Submarine Fibra Optic Cable Installation

https://timor-leste.gov.tl/?p=38073&lang=en&n=1

  • Tatoli New Agency

https://en.tatoli.tl/2024/04/16/undersea-fibra-optic-cables-for-tlssc-project-to-arrive-in-timor-leste-by-the-end-of-june/12/

  • Datareportal – Digital Landscape of Timor-Leste: Datareportal – Timor-Leste Internet Adoption

https://datareportal.com/reports/digital-2024-timor-leste

  • Subsea Fibra Optic Cable

https://vericable.com/submarine-fibra-optic-cable/#:~:text=It%20is%20a%20wire%20wrapped,can%20interoperate%20with%20each%20other.

  • Submarine Cable Networks: Submarine Cable Map

https://www.submarinecablemap.com/

  • The impact of digitalization on the banking sector: Evidence from fintech countries

https://dx.doi.org/10.55493/5002.v13i4.4769

  • The evolution of the workforce during the fourth industrial revolution

https://dx.doi.org/10.1080/13678868.2020.1767453

  • Optimal combination of platform channel contract and guarantee financing strategy in e-commerce market

https://dx.doi.org/10.1016/j.tre.2023.103094

 

 

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!