DILI, 24 Jullu 2024 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), liuhusi Unidade Kuarentena no Biosseguransa hamenus importasaun ayam potong no hasa’e importasaun manu moris, tanba konsidera ayam potong fó risku maka’as ba saúde públika iha Timor-Leste.
Diretór Unidade Kuarentena no Biosseguransa, Manuel da Costa, relata katak razaun limita importasaun ayam potong, tanba Servisu Kuarentena implementa ona sistema import risk assessment hodi haree risku sira ba produtu ayam potong ne’ebé tama Timór.
“Ita limita ayam potong tanba hakarak atu prevene risku ba saúde públika iha Timor-Leste. Kuandu ayam potong ne’e maka nia kuantidade importasaun aas maka empreza sira labele jere ho di’ak no bele aat hotu, bele iha kontaminasaun no ikus mai afeta ba ema nia saúde”, Manuel da Costa dehan ba Tatoli iha Comoro, ohin.
Dirijente Kuarentena ne’e dehan nia parte implementa ona regulamentu sira bazeia ba lei Kuarentena nian hodi halo ona esplikasaun ba empreza sira kona-ba risku husi ayam potong, tanba ne’e limita importasaun produtu ne’e no hasa’e númeru importasaun ba manu moris sira depois mak empreza sira jere.
Nia esplika manu moris ne’ebé Kuarentena autoriza ne’e mai ho kondisaun fresku no la fó risku ba ema nia saúde. Bainhira importasaun manu moris ne’e maka di’ak ona mak Kuarentena sei foti desizaun hodi hapara importasaun ayam potong mai país.
Manuel da Costa realsa katak nasaun sira ne’ebé halo ona report risk assessment ho Governu Timor-Leste, liuhusi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta mak Indonézia, Vietname, Filipina, Kamboja no Singapura hodi hatama ayam pontog, maibé diminui nia kuantidade no hasa’e fali mak númeru manu moris.
Husi limitasaun importasaun ayam potong ne’e la fó impaktu ba konsumidór sira iha Timor-Leste, tanba atu konsomu naan manu sufisiente hela ho prezensa naan manu moris. “Bainhira konsumidór sira mak sente katak estock limitadu no laiha ona bele informa mai Kuarentena atu hetan konsiderasaun”, nia dehan.
Diretór Supermerkadu Centro, Marli Yahya, dehan sira halo ona esforsu atu responde ba nesesidade populasaun nian iha fulan-Agostu bá oin, liuliu ba eventu vizita Papa Francisco iha Timor-Leste ne’e.
Empreza iha stock ayam potong kontentór 13 mak antes ne’e tama ona hodi responde ba nesesidade komunidade sira nian. Daudaun seidauk halo importasaun tanba stock sei sufisiente no bainhira hotu ona maka sira sei kumpre report risk assessment hodi limita importasaun ayam potong no hasa’e fali kuantidade manu moris.
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora