iklan

HEADLINE, SAÚDE

Formasaun ba profisionál saúde 27 ba tratamentu kuidadu paliativu

Formasaun ba profisionál saúde 27 ba tratamentu kuidadu paliativu

Asian Pacific Hospice Palliative Care Network fó formasaun ba profisionál saúde na’in-27 kona-ba tratamentu kuidadu paliativu iha TL. Imajen TATOLI/Felicidades Ximenes

DILI, 29 jullu 2024 (TATOLI) – Asian Pacific Hospice Paliative Care Network (APHN) disponibiliza formasaun ba profisionál saúde hamutuk 27 kona-ba tratamentu kuidadu paliativu iha Timor-Leste.

Médika Asia Pacific Hospice Palliative Care Network (APHN), Sylvia McCarthy, hateten ekipa Azia Pacific nian mai, atu apoia Ministériu Saúde atu fó formasaun ba pesoál saúde sira kona-ba kuidadu paliativu.

“Ami fó treinamentu ba profisionál saúde sira durante loron lima iha HNGV. Sira bele iha koñesementu kona-ba kuidadu paliativus iha Timor-Leste, tanba kuidadu paliativu ne’e importante tebes atu atende no halo tratamentu ba ema moras króniku sira, liuliu ba sira ne’ebé mak ho kondisaun grave”, Sylvia McCarthy informa ba jornalista sira iha Lahane, ohin.

Nia afirma, formasaun sei hadia kualidadae atendimentu iha Timor-Leste no hasa’e kapasidade profisionál saúde nian ba kuidadu paliativu nian.

Iha fatin hanesan, Vise-Ministru ba Operalizasaun Ospitál, Flávio Brandão Mendes de Araújo, dehan profisionál saúde timoroan sira hetan formasaun hosi ekipa Asia Pacific Hospice Paliative Care Network atu bele entende di’ak kuidadu paliativu ho di’ak ba pasiente sira.

“Funsionamentu ba kuidada pallativu ita-nia rai ne’e presiza tebes, kuidadu pellativu hanesan kuidadu ida ne’ebé mak normál, maibé espesífiku ho nia atensaun ba pasiente barak durante ne’e ita haruka ba rai-liur, ita haree mós pasiente ne’ebé presiza duni kuidadu palativu ho suportivu iha ita-nia rain”, Flávio esplika.

Nia dehan, ekipa hosi asia pacific paliativu fó formasaun ba profisionál saúde sira atu kuidadu moras sira ne’ebé iha. Entaun ho preparasaun rekursu ne’ebé iha, Governu sei funsiona kuidadu paliativu iha Timor-Leste iha tinan oin.

“Ita tenke uza fatin Lahane ida-ne’e hanesan kuidau paliativu no ita haree ba moras hotu maibé nesesidade tebes fó investimentu boot liu ba kuidadu paliativu”, nia relata.

Governante ne’e afirma, kuidadu paliativu ida-ne’e atu rekopera hodi fó asisténsia ida dignu ba moras saida de’it no oinsá sei haree ba oin atu haforsa laboratóriu tenke moderadu no di’ak hodi fó asisténsia ba pasiente tempu naruk.

“Preparasaun fizika ba fatin ida-ne’e funsiona di’ak ona, agora ita iha faze preparasaun rekursu umanu ne’ebé iha ona treinamentu intensivu la’o hela, ekipamentu báziku kompletu, ita presiza mak laboratóriu ida di’ak atu tinan oin tenke funsiona”, nia informa.

Moras krónika sira ne’ebé tama iha kuidadu paliativu mak kankru, fase raan, moras krónika seluk ne’ebé pasiente sira enfrenta.

Jornalista :Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!