DILI, 15 novembru 2024 (TATOLI)—Durante debate proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2025 ba Ministériu Edukasaun (ME), Deputadu sira hato’o apresiasaun ba serbisu ME durante ne’e no husu atu kontinua tau atensaun ba problema edukasaun hanesan infraestrura, manorin na’in no seluk tan hodi bele mellora prosesu ensinu iha Timor-Leste.
Deputadu KHUNTO, António Verdiál de Sousa, hato’o apresiasaun ba programa ne’ebé ME durante ne’e hala’o no husu hadi’a atividade balun ne’ebé seidauk hala’o hodi bele responde povu nia nesesidade, nune’e apoiu tebes orsamentu ministériu nian iha tinan oin.
“Husu atu identifika kondisaun eskola hotu-hotu iha territoriu, simplemente hanesan ita hatene, la sala iha Governu konstituisionál dahaat halo eskola sira iha territóriu balun ne’ebé halo ho bebak de’it, agora situasaun iha terrenu barak mak aat ona. Nune’e, husu tau atensaun no apoiu orsamentu ministériu nian ba tinan oin,” Nia hato’o iha intervensaun iha debate proposta OJE 2025 faze espesialidade iha sala plenária PN, sesta ne’e.
Deputada FRETILIN, Mariquita Soares, konsidera investimentu rekursu umanu importante iha alokasaun orsamentu, nune’e presiza tau atensaun ba problema edukasaun hanesan menus manorin iha eskola sira, menus saladeaula no propoin aumenta orsamentu liuliu iha ensinu báziku hodi fó formasaun ba manorin sira.
Nune’e mós, nia mós preokupa ho ministra edukasaun ne’ebé la kumpre rezolusaun PN kona-ba eis professor kontratadu sira.
Deputada FRETILIN, Sanchia Paixão Bano, mós propoin aumenta orsamentu iha ensinu báziku hodi fó formasaun pedagojíku ba manorin sira tanba manorin sira kualidade mak sei forma alunu sira kualidade ba futuru nasaun ne’e nian.
Deputadu CNRT, Gabriel Soares, apresia ministra edukasaun tanba kumpre dekretu-lei númeru 31 ne’ebé aprova iha Governu Konstitusionál da-ualu (VIII) hodi bele rekruta livremete ho transparánsia hodi haree timoroan ne’ebé iha kapasidade, nune’e rekruta ona liuhusi bolsa kandidatu manorin 1600-resin, ida-ne’e orgullu no koloka ona iha terrenu atu serbisu ba povu nia oan.
Deputadu CNRT, Natalino dos Santos, parabeniza ministra edukasaun halo ona rekrutamentu liuhusi bolsa kandidatu liuhusi eletróniku ne’ebé transparante.
“Apresia bolsa kandidatu rekruta ona manorin 1615 ne’ebé sira-nia destinu hanesan funsionáriu permanente, dedika aan hanorin joven sira ba futuru nasaun nian, nune’e sira bele presta sira-nia serbisu,” nia dehan.
Deputada PLP, Maria Angelina Sarmento, husu atu tau atensaun kria kondisaun ba manorin ne’ebé rekruta iha bolsu kandidatu koloka ona iha territóriu hodi sira bele presta serbisu di’ak-liu.
Deputada CNRT, Cedelizia Farria dos Santos, hanoin ministra edukasaun kumpre rezolusaun PN tanba iha pontu tolu ne’e mós hateten, nune’e ministra halo ona prosesu liuhusi bolsa kandidatu ne’e rasik.
Ministra Edukasaun, Dulçe de Jesus, apresia ba preokupasaun hotu husi deputadu sira iha área edukasaun, hanesan iha konstituisaun garante universál, nune’e orsamentu ne’ebé Governu dezeña por programa ne’e orsamentu iha ministériu nian tau hodi bele responde área edukasaun.
Nia dehan, kona-ba ensinu báziku nian hanoin ministériu tinan oin prevee millaun $70-resin akumula hotu ona formasaun ba morin sira no kona-ba menus manorin iha eskola balun, hanoin ME halo daudaun, no orsamentu ba 2025 prevee ona sei kontinua bolsa kandidatu hanesan ba ensinu sekundária, nune’e bele responde preokupasaun ne’ebé iha.
Kona-ba rezolusau PN, ministra ne’e hatán, nia-parte halo ona esplikasaun barak iha PN ne’e rasik nune’e kumpre de’it ba dekretu lei númeru 31 ne’ebé antes ne’e iha oitavu Governu kria.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes