DILI, 03 novembru 2924 (TATOLI)–Reprezentante Fundu Dezenvolvimentu Nasaun Unida ba Labarik (UNICEF), Patrícia Di Giovani, hateten UNICEF rekoñese mídia iha papel importante atu promove direitu labarik nian.
“Iha UNICEF, ami rekoñese mídia sira iha papel importante atu halo reportajen ba injustisa sosiál hasoru labarik sira hasa’e konsiénsia públiku kona-ba jestaun públiku ne’ebé afeta ba iha labarik sira-nia moris, no enkoraja esforsu sériu atu alkansa mudansa pozitivu reál iha labarik sira nia moris,” Nia hato’o iha formasaun ba jornalista rádiu komunidade ho tema “Orientasaun ba Mídia-Sira Kona-ba Mudansa Klimátika & Étika Reportajen ba Labarik no Feto”, iha Fatuhada, tersa ne’e.
Nia reforsa, mídia mós promove oportunidade ba labarik sira atu ema seluk bele rona sira-nia lian.
UNICEF mós apresia rádiu komunidade ne’ebé promove programa “labarik sira nia lian” ne’ebé prodús husi labarik sira atu hatutan sira-nia lian no advokasia ba labarik sira.
Tuir nia, mudansa klimátika globál fó impaktu, kuaze labarik hotu-hotu ohin loron hetan impaktu husi perigu klimátiku no ambientál hanesan loron-manas, siklone, poluisaun aereu, inundasaun, no falta bee-moos.
Tuir nia, iha mós aumentu signifikativu iha akontesimentu klimátiku extremu sira-ne’ebé relasiona ho klima iha rejiaun Azia Leste no Pasifiku, inklui aumentu alarma da-11 kona-ba inundasaun, hanesan inundasaun ne’ebé akontesementu foin lalais ne’e iha Vietname, Myanmar, Laos PDR no Tailandia.
Tuir dadus UNICEF hatudu, Timor-Leste okupa númeru 111 husi nasaun 181, ne’ebé signifikativu vulnerabilidade ba epidemiku klimátiku aas, maibé ita-nia prontidaun atu responde sei kiik tebes.
Iha Timor-Leste, inundasaun makaas iha abríl 2021 liubá, hamosu todan adisionál ba família sira-ne’ebé marjinalizadu no dezenvolve ona progresu maka’as hodi hadi’a moris.
“Ema barak lakon sira-nia moris iha akontesimentu sira -e’ebé relasiona ho klima no labarik sira-nia direitu mós ladún hetan salvasaun. Ho kada inundasaun foun, rai-maran ka rai-manas, labarik sira-nia asesu ba bee moos, edukasaun, kuidadu saúde, ai-han no uma mahon hetan estragu, no sira-nia komunidade ne’ebé marjinalizadu, sai krize boot liután,” nia dehan.
Maske sira-nia vulnerabilidade úniku, labarik sira hetan ignorasaun ka barak mak la hetan atensaun husi resposta ba mudansa klimátika, inklui liuhusi maneira mídia sira halo reportajem kona-ba iventu sira relasiona ho klima.
Tanba ne’e, sorumutu loron rua ne’e nu’udar oportunidade importante ida ba atu hetan kompreensaun kle’an liután kona-ba siénsia, impaktu no polítika kona-ba mudansa klimátika, aprende oinsá atu identifika no halakon informasaun ne’ebé la loos kona-ba klima.
Formasaun ne’e, dezenvolve abilidade atu dezenvolve estória bazeia ba dadus no esplora dalan atu inkorpora lian no perspetiva oioin, inklui husi labarik no foinsa’e sira.
UNICEF iha kompromisu atu kontinua kolaborasaun ho parseiru mídia sira hodi fahe informasaun, promove direitu labarik no fó kbiit ba komunidade liuhosi plataforma mídia sira.
UNICEF mós apresia apoiu husi parseiru dezenvolvimentu oioin, hanesan Governu Xina no KOICA, ne’ebé apoia intervensaun krítiku sira hodi hamenus impaktu husi mudansa klimátika ba labarik sira-nia moris.
Diretór Jerál iha Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál (SECOMS), Florindo da Costa, hateten papel mídia importante, tanba liuhusi hakerek notisia no publikasaun bele hafanu ema hotu kona-ba asuntu labarik no feto.
“Mídia sira importante, tanba mídia sira mak hatene barak liu informasun ne’ebé fó sai ba konstituisaun relevante sira hakfodak hodi haree. Informasun fanu ukun-na’in sira. Mídia iha responsabilidade boot ba ida-ne’e,” nia dehan.
Tanba ne’e, nia husu ba mídia atu kontinua aprende liuhusi meu oioin no formasaun sira atu kobre di’ak liután kona-ba asuntu labarik no feto.
Jornalista : Jesuína Xavier
Editór : Cancio Ximenes