DILI, 05 dezembru 2024 (TATOLI)—Ministériu Edukasaun (ME) organiza formasaun ho tipu semináriu nasionál, kinta ne’e, ba profesór no dirijente eskola, ho tópiku ‘Hametin Ensinu Tékniku Vokasionál ba Dezenvolvimentu Sustentável Timor-Leste nian’.
Atividade realiza durante loron-rua, hahú ohin no aban, ne’ebé ninia formadór maihusi ME.
“Ita moris iha momentu krusiál ida iha istória edukasaun nian iha ita-nia rai doben no IX Governu Konstitusionál estabelese meta sira ne’ebé klaru no ambisiozu atu hadi’a ensinu sekundáriu, liu-liu iha área tékniku vokasionál. Ami-nia kompromisu mak atu kria sistema edukativu ne’ebé inkluzivu no kualidade, ne’ebé prepara ita-nia foin-sa’e sira ba dezafiu iha futuru no kontribui ba dezenvolvimentu sustentável Timor-Leste,” Ministru Edukasaun interinu no atuál Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu no Eskola Téknika, Domingos Lopes Lemos, hato’o, iha salaun INFORDEPE, Balide.
Notísia relevante : ME planeia sosa pakote komputadór no projetór unidade 30 ba ESTV
Diresaun Jerál no Diresaun Nasionál Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasionál (ESTV) iha tinan 2024 serbisu maka’as hodi kria baze dadus ba kuadru pesoál ESTV, ho finalidade reflete ba realidade iha terrenu.
“Esforsu ida-ne’e esensiál atu identifika nesesidade sira no hametin ita-nia profesór no eskola sira-nia kapasidade liután, ami estabelese hela parseria interinstitusionál estratéjiku ho organizasaun sira hanesan Institutu Nasionál Dezenvolvimentu Traballu (INDMO), Sekretaria Estadu ba Formasaun Profisionál no Empregu (SEFOPE) no TIC Timor,” nia akresenta.
Aleinde ne’e, kolaborasaun sira ne’e fundamentál atu aliña edukasaun tékniku vokasionál ho ezijénsia husi merkadu traballu no garante katak estudante sira bele hetan abilidade sira ne’ebé relevante no iha valór.
“Ha’u mós hakarak destaka apoiu indispensável husi ita-nia parseiru dezenvolvimentu internasionál sira. Kooperasaun Brazíl nian importante tebes atu estabelese dahuluk formasaun ne’ebé la’o daudaun ho INFORDEPE iha ita-nia munisípiu sira, enkuantu Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB, sigla portugés) apoia ona elaborasaun planu estratéjiku sira ba ESTV,” governante ne’e relata.
Aleinde ne’e, ME estabelese abilidade nesesáriu ba konsesaun dupla sertifikasaun husi ME no INDMO, I.P, inklui Programa Nasaun Unida ba Dezenvolvimentu (PNUD) sai hanesan aliadu ida iha prosesu dijitalizasaun eskola 15, nune’e bele moderniza infraestrutura edukasionál ho enerjia solar no habelar asesu ba koñesimentu.
ME sei uza orsamentu tinan 2025 atu aumenta númeru estudante sira ne’ebé matríkula ba ensinu sekundáriu inklui halo rekualifika profesór.
“Ita sei loke konkursu nasionál ba profesór sira. Ita iha projetu ida atu hadi’a infraestrutura iha ita-nia eskola sira no halo remodelasaun ida ba ESTV ho estabelesimentu edukasionál integradu no proposta ba kursu foun sira ne’ebé hatán ba ita-nia ezijénsia nasionál,” Ministru Edukasaun interinu kompromete.
Munistériu sei hahú estudu ida atu halo revizaun ba kurríkulu sira, ho objetivu atu moderniza no adapta dezenvolvimentu kompeténsia no abilidade sira sékulu XXI iha profesór sira iha Timor-Leste.
“Ita-nia objetivu mak atu oferese ba ami-nia foin-sa’e sira oportunidade atu tama iha merkadu traballu lokál, hodi forma forsa traballu téknika profisionál ne’ebé dezenvolve setór kresimentu estratéjiku sira iha rai-laran, nune’e mós iha nível rejionál ASEAN nian. Esforsu konjuntu sira-ne’e reforsa ami-nia kompromisu atu fornese edukasaun vokasionál no tékniku ho kualidade a’as ne’ebé la’ós de’it hatán ba ami-nia estudante sira-nia nesesidade sira maibé mós dudu dezenvolvimentu sustentável ba ami-nia nasaun,” nia katak.
Iha fatin hanesan, Diretór Diresaun Nasionál Ensinu Sekundáriu Jerál iha ME, Fernando Mouzinho, husu partisipante atu partisipa ho másimu nune’e bele mellora di’ak liután koñesimentu iha edukasaun ESTV nian.
“Atividade ohin no aban ne’e importante tanba ba ita-nia profesór sira no tinan ne’e ita konsege realiza semináriu ida-ne’e. Nune’e husu ba diretór sira hotu-hotu atu marka prezensa iha fatin atu partisipa atividade ne’e atubele mellora edukasaun ba ESTV sira. Tanba ne’e mak ita hamutuk ho parseiru hodi kontinua fasilita ita ho formasaun,” nia dehan.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina