iklan

DILI

2025-INCT tau orsamentu rihun $35 ba projetu peskiza ualu

2025-INCT tau orsamentu rihun $35 ba projetu peskiza ualu

Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, José Cornélio Guterres. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 24 Janeiru 2025 (TATOLI) – Instituto Nacional de Ciências e Tecnologia (INCT, sigla portugés) prevé orsamentu hamutuk rihun $35 ba projetu peskiza ualu iha tinan ida-ne’e.

“Ami fó sai área temátiku lima ne’ebé ami konsidera nu’udar prioridade ba dezenvolvimentu estratéjiku Timor-Leste nian, hanesan inovasaun, teknolojia, infraestrutura, edukasaun, siénsia umana, inkluzaun sosiál, saúde no bem-estar, ekonómia, agrikultura, turizmu, komérsiu no indústria, meiu ambiente, biodiversidade no asaun klimátika”, Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, José Cornelio Guterres dehan ba Tatoli, iha nia knar fatin Balide, Dili, sesta ne’e.

Husi área temática lima refere, fahe ba liña peskiza hamutuk sanulu resin-lima (15), inklui mós tema jerál ba estudu hamutuk 64 no mós sujestaun ba estudu hamutuk 285. Nune’e, ho projetu peskiza referida, INCT iha kompromisu katak bele kontribui ba dezenvolvimentu peskiza sientífika iha Timor-Leste, nune’e mós bele responde ba kompromisu bo’ot INCT nian hodi kontinua estimula no promove koñesimentu sientífiku no teknolójiku iha Timor-Leste liuhosi área koñesimentu ka domíniu sientífiku oin-oin hodi kontribui ba bem-estar populasaun nian.

“Peskiza ida-ne’e ita-nia profesór sira mak halo peskiza ba área espesialidade sira, ita-nia profesór ne’e maihosi universidade hotu-hotu iha Timor-Leste”, nia dehan.

Objetivu hosi peskzia ne’e atu tulun governu sira tau oinsá Governu bele halo planu polítika tuir rezultadu ne’ebé iha nune’e bele halo dezenvolvimentu.

“Ha’u bele fó ezemplu rezultadu peskiza kona-ba formalin ne’ebé tau iha hahan ne’e. Rezultadu ne’e ami entrega on aba AIFAESA hodi oinsá sir abele foti asaun tuir peskiza ne’ebé ita iha. Agora governu atu iha asaun ba rezultadu peskiza ne’e ou lae ne’e, ami seidauk hatene tanba mai seidauk halo estudu ida, katak Govenru uza rezultadu ne’e ka lae. Maibé dala barak informasaun ne’ebé ami simu katak governu la uza tanba polítika governu mai la hanesan”, nia dehan.

José hatutan, profesór ka peskizadór sira to’o agora seidauk submete dokumentu, mesmu abertura hahú ona iha horibainrua. Maibé ida-ne’e sira mós presiza prepara nia materia hanesan objetivu hosi peskiza, benefisiu hosi peskiza no foti área ne’e, depois ninia scop, ajenda ba peskiza, inklui nia orsamentu, hirak-ne’e hotu define hotu hafoin bele aprezenta mai INCT.

“Ida-ne’e hotu ami sei halo selesaun ba sira-nia dokumentu, tanba ita sei haree ba orsamentu tanba ita-nia osan kiik hela kompara tinan kotuk osan ba peskiza ne’e iha rihun $50. Tanba ne’e ita presiza haree hafoin bele anúnsia nia rezultadu”, nia dehan.

INCT planeia ba tinan ne’e, hahú halo estudu no peskiza atu hatene ministériu ka instituisaun ida-ne’ebé mak la halo tuir rezultdu hosi peskizadór timoroan.

“Ita halo ida-ne’e tanba ita-nia peskizadór barak mak suspira (mengeluh). Tanba ne’e pertinente tebes hodi INCT tenke halo estudu hodi hatene hosi parte ne’ebé mak la utiliza rezultadu ne’ebé ita fó”, nia dehan.

Dezde ezisténsia, INCT dezenvolve ona peskiza hamutuk neen nulu resin haat (64) liuhosi kooperasaun no servisu hamutuk ho parseiru nasionál sira hanesan Instituisaun Ensinu Superior públiku no privadu, sentru peskiza independente sira inklui mós setór privadu sira. Iha nivel Internasional INCT mós koopera ho parseiru sira hanesan Organizasaun Afrika, Karaibas no Pasifikas (OACPS) ba realiza estudu viabilidade kona-ba Instalasaun Repozitóriu Nasional nomós Elaborasaun ba Politika Nasional Siensia no Teknolojia.

Aleinde ne’e, INCT mós hala’o parseria ho organizasaun internasionál seluk hanesan SEANET hodi hala’o estudu kona-ba jestaun lixu no kuidadu ba meiu ambiente.

Períodu kandidatura ba projetu peskiza tinan ne’e nakloke ba públiku, hahú husi 22 janeira to’ o 18 fevereiru 2025. Projetu investigasaun sientífika ida-ne’e nakloke ba profesór, investigadór no mós espesialista hosi área hotu-hotu.

“INCT aproveita mós oportunidade ne’e hodi enkoraja maka’as ba instituisaun ensinu superiór hotu, sentru investigasaun sira, departamentu investigasaun hosi instituisaun relevante sira hanesan instiitutu investigasaun sira, departamentu empreza sira ligadu ho tenknolojia informátika atu bele konkore ba projetu refere”, nia sujere.

Biban ne’e, hakarak husu ba Governu atu futuru presiza aumenta orsamentu, tanba ida-ne’e sai dazafiu ida ba INCT osan kiik tebes. Depois husu ba Governu persiza uza rezultadu peskiza ne’ebé iha hodi halo planu no polítika.

Osamentu ba INCT tinan 2025 hamutuk $664.769, saláriu no vensimentu $369.198, Bens no Servisu hamutuk $291.803 no Kapital dezenvolvimentu iha $3.768

Jornalista : Osória Marques

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!