JUSTISA, DILI, POLÍTIKA

Rekrutamentu majistradu judisiáriu estranjeiru reforsa serbisu justisa

Rekrutamentu majistradu judisiáriu estranjeiru reforsa serbisu justisa

Ministru Justisa, Sergio Hornai. Foto Tatoli/Francisco Sony

DILI, 06 Fevereiru 2025 (TATOLI)-Komisaun A iha Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Justisa no Konstituisionál, kontinua halo audénsia públika ho entidade relevante ba proposta-lei númeru 15/VI(2a)-alterasaun dahuluk lei númeru 18/2007, 18.

Notísia relevante: Governu planeia rekruta majistradu judisiariu estranjeiru 45 reforsa servisu

Proposta-lei kona-ba Rejime Tranzitóriu Rekrutamentu Majistradu no Defensór Públiku la’ós timoroan no alterasaun daruak lei númeru 9/2011, 17 agostu, ne’ebé aprova Orgánika Kámara Konta Tribunál Superiór Administrativu, Fiskál no Konta, ho intensaun aselera prosesu rekrutamentu ba juís, prokuradór, defensór internasionál.

Entidade ne’ebé komisaun hala’o audénsia mak Ministériu Justisa, Defensória Públika no Koordenadora Programa Reforma Justisa hodi bele rona mós hanoin ba proposta-lei ne’e.

Ministru Justisa, Sergio Hornai, hateten tenke iha koñesimentu aas, ne’e la signifika ita-nia autoridade judisiál timoroan sira ne’ebé ita forma laiha kapasidade.

“Diagnostika ne’ebé ita halo para ses aan husi situasaun estigma ida frajilidade, ita hotu-hotu tenke halo reflesaun hanesan. Lei kona-ba rekrutamentu juís, prokuradór no defensór não timorense, ninia objetivu prinsipál fó tan ba ita tempu ruma halo avaliasaun ida komprensivu ba ita-nia forsa traballu ne’ebé ita iha ona para ita bele halo mapamentu ida longu prazu, para ita neineik kore aan husi situasaun ida frazilidade, juís, produkradór, defensór sira laiha kapasidade, ita komesa ultrapasa situasaun sira ne’e”, Sergio Hornai hatete ba TATOLI iha resintu PN, kinta ne’e.

Governante ne’e hatutan, matéria fó ba autór justisa sira maibé ne’e fó estimula mós ba sentru formasaun jurídika nian knaar no MJ atu haree ba oin.

“Konserteza desizaun ne’e fila-fali ba konsellu superiór kada instituisaun hanesan juís, prokuradória no defensória sempre halo pronunsiamentu, mais ita presiza lei sira ne’e atu bele adekua ita-nia serbisu boa prátika”, akresenta.

Ministériu kontinua prioriza polítika iha setór justisa ne’e mak eleva koñesimentu ba kuadru autoridade judisiáriu sira-nia kualidade, koñesimentu, língua, nune’e bele halo leitura ida di’ak ba ita-nia konstituisaun no lei vijente no mós instrumentu internasionál sira atu bele fó resposta pedidu ba letíjiu sira maihusi ita-nia komunidade.

“Polítika formasaun téoria, prátika no estájiu no ikus mai halo integrasaun hanesan karreira permanente ba juís, prokuradór no defensór, hakarak hasa’e tan sira-nia koñesimentu téoria, prátika, língua no matéria direitu rasik”, tenik.

Ministru mós esplika kona-ba alterasaun proposta-lei ne’e propoin mós aditamentu majistradu no defensór estranjeiru atu fó asesória sai mós ba titulár ba prosesu ba kazu esesionál.

“Situsaun sira esepsional, katak bainhira juís koletivu sira laiha tanba auzénsia, sira-nia iha impedimentu ruma, entaun kazu ne’e labele iha interrupsaun, paradu tama ona faze apresiasaun prova juís koletivu tenke halo serbisu”, realsa.

Nia dehan tan, kazu esesionál balun ne’ebé la’ós juís internasionál sai hanesan prezidente ba koletivu maibé sai hanesan juís auxiliár atu bele kompoin iha juís kolejiál ba kazu ida ne’e nian.

“Iha ne’eba se mak prezide, orienta iha plena autonómia ba ida ne’eba ne’e juís prezidente ne’ebé prezide julgamentu ida ne’e, no sira koajuva atu apoiu ba sira atu bele reforsa tan hanoin balun mai husi juís prezidente ne’ebé prezide prosesu, tanba ikus mai sé mak responsável ba elaborasaun sentensa ka akordaun ne’e juís ne’ebé prezide prosesu”, afirma.

Komisaun A halo ona audénsia públika ho Tribunál Rekursu (TR) ho Prokuradória Jerál Repúblika (PJR), horisehik hodi rona hanoin ba proposta-lei referidu. Hafoin audénsia, komisaun sei hala’o relatóriu no paréser hodi kontinua prosesu.

Notísia relevante: PTR konkorda rekruta juís estranjeiru fó asesoria

Jornalista       : Nelson de Sousa

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!