iklan

EDUKASAUN, VIKEKE

Ministra Edukasaun enkoraja profesór Vikeke mantein hanorin povu nian oan

Ministra Edukasaun enkoraja profesór Vikeke mantein hanorin povu nian oan

Estudante Ensinu Báziku Filiál (EBF) Manulak, aprezenta leitura revista Lafaek ba Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, ambitu selebra natál hamutuk ho profesór sira iha munisípiu Vikeke. Imajén Tatoli/Vitorino Lopes da Costa.

VIKEKE, 17 fevereiru 2025 (TATOLI)—Ministra Edukasaun (ME), Dulce de Jesus Soares, enkoraja profesór mantein hanorin povu nia oan ne’ebé eskola iha munisípiu Vikeke.   

“Prioridade Ministériu Edukasan iha tinan 2025 mak literasia no númerasia fundasionál. Tanba, labarik sira kuandu lahatene lee mak to’o terseiru ano, sira sei susar rekupera aprendizajen iha futuru maibé ida-ne’e la’ós iha Timór no iha mundu tomak. Maske rezultadu ezame di’ak ba beibeik, estudante seidauk dominiu kona-ba kompeténsia báziku sira, sei halo susar ba estudante sira bainhira sira sa’e ba klase boot. Nune’e, profesór sira mantein hanorin estudante sira iha eskola sira munisípiu Vikeke,” Governante ne’e hateten ba jornalista sira, hafoin selebra natál hamutuk iha resintu munisípiu Vikeke, ohin.

Governante ne’e dehan, oin loron ema barak observa ba edukasaun balun di’ak no balun ladún di’ak, maibé ida-ne’e mak servisu edukasaun bainhira deside sai profesór labele tauk problema sira.

Husi problema sira-ne’e, Governu iha responsabilidade no Governu ida-ne’ebé de’it mai sempre harii saladeaula, emprime livru no kontinua fó formasaun ba profesór sira.

“Maske ema krítika oioin maibé ida-ne’e sai hanesan motivasaun ida ba ita. Nune’e, ba profesór sira nafatin hala’o imi-nia kna’ar hodi hanorin povu nian oan sira iha baze,” ministra ne’e hateten.

Nune’e, nia husu profesór sira kontinua hadi’a dezenpeñu serbisu no hanorin estudante sira tuir planu aula, sé planu aula ladun di’ak, hadi’a planu aula atu estudante sira bele komprende matéria sira-ne’ebé profesór fó ba estudante sira.

Iha fatin hanesan, diretór Servisu Edukasaun munisípiu Vikeke, Julio Sakadura, haktuir dezafiu ne’ebé durante ne’e Servisu Edukasaun Vikeke enfrenta mak menus profesór hodi hanorin estudante sira iha eskola sira iha munisípiu Vikeke.

“Ami sei halo levantamentu ba profesór sira eskola sira, depois hato’o Ministériu Edukasaun. Alende menus profesór, ami-nia difikuldade seluk mak kondisaun eskola ne’ebé balun aat hanesan Ensinu Báziku Sentral (EBC, sigla portugés 09 Haenaudere, Ensinu Báziku Filiál (EBF) Kaiualita no EBF Bimali Ossu. Tanba ne’e, ha’u rekomenda presiza halo reabilita ba edifisíu eskola sira nomós uma ba profesór sira iha área rurál hodi hela,” nia dehan.

Iha biban ne’e, diretór eskola Tékniku Vokasionál Kalo-Heda Uatulari, Zainal Abadin, akresenta, ME rekruta profesór ba programa produsaun tanta daudaun ne’e profesór menus.

“Ami hakarak rekomenda ba Ministra atu rekruta profesór liuliu ba programa produsaun tanba ami-nia profesór ba programa produsaun profesór na’in-tolu (3) ne’ebé ami mak fasilita mina nian ba sira mak hanorin. Tan ne’e, presiza aumenta profesór hodi hanorin ita estudante sira,” nia dehan.

Tuir dadus, profesór iha nivél munisípiu Vikeke ba tinan 2025 kompostu husi ensinu Pré-Eskolár, Ensinu Báziku, Ensinu Sekundáriu no Ensinu Tékniku Vokasionál hamutuk 1.303 no totál estudante kompostu husi ensinu Pré Eskolár, Ensinu Báziku, Ensinu Sekundáriu no Ensinu Tékniku Vokasionál hamutuk na’in-23.064 kompostu husi feto na’in-10.668 no feto na’in-12.396.

Enkuantu, iha selebrasaun natál hamutuk entre Ministra Edukasaun (ME), Dulce de Jesus Soares ne’e partisipa husi Prezidente Autoridade Munisípiu Vikeke, reprezentante Komadante Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL) munisípiu Vikeke no hetan partisipa másimu husi profesór sira iha munisípiu Vikeke.

Jornalista : Vitorino Lopes da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!