iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Komisaun B bolu urjente MNEK klarifika ko’a subsídiu diplomata iha rai-li’ur

Komisaun B bolu urjente MNEK klarifika ko’a subsídiu diplomata iha rai-li’ur

Komisaun B iha Parlamentu Nasionál halo audiénsia públika ho Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito Freitas inklui nia ekipa, iha sala Komisaun B. Imajen/MNEK

DILI, 13 Marsu 2025 (TATOLI)Komisaun B iha Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata asuntu Negósiu Estranjeiru, Defeza no Seguransa, kinta ne’e, bolu urjente Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas, hodi klarifika kona-ba ministériu ko’a osan subsídiu ba diplomata sira ne’ebé hala’o misaun diplomátika iha rai-li’ur.

“Ohin MNEK mai iha Komisaun B hodi klarifika kona-ba jestaun, liuliu kona-ba subsídiu ba ita-nia diplomata sira ne’ebé halo misaun iha rai-li’ur tanba iha mal-entendimentu husi parte balun katak ita korte redusaun 40%, ne’ebé la loos ida,” Ministru Bendito hateten ba jornalista sira hafoin ramata audiénsia iha sala Komisaun B iha PN.

Nia argumenta, ministériu tinan ne’e bazeia ba regra sempre ho prinsípiu halo ajustamentu no atualizasaun subsídiu ba diplomata sira ho baze referénsia ba eskala salariál Nasaun Unida nian kona-ba grau profisionál nomós nível diplomata ba altu nível nian.

Ho razaun ne’e maka MNEK nia polítika atu halo reforsu instituisionál atu tau baze própriu no adekuadu kona-ba jestaun subsídiu ba diplomata sira.

“Portantu, atu fó de’it komparasaun katak, durante tinan hirak mai ne’e ita-nia ministériu seidauk iha regra ida própriu atu jere no administra subsídiu ba diplomata sira, ne’e kleur ona,” nia akresenta.

Notísia relevante : Prosesu reativa institutu diplomata tama ona faze preparasaun jurídiku

Tanba ne’e, ministériu ho intensaun no esforsu hotu ho onestidade hakarak serbisu hodi bele hadi’a sistema kona-ba atribuisaun subsídiu.

Ao mesmo asuntu, horisehik ha’u aprezenta iha Konsellu Ministru ne’ebé hetan mós apoiu husi Primeiru-Ministru katak tenke revee imediatu, tanba nune’e atubele tau baze ne’ebé própriu,” nia haktuir.

Ministru garante, subsídiu ne’e la hatun diplomata sira-nia dignidade tanba subsídiu ne’ebé Estadu Timor fó ba nia diplomata sira, a’as liu nasaun Europeia no rejiaun ne’e balun.

Tanba kestaun poupansa no sustentabilidade finanseira makan MNEK tenke halo ezersísiu atubele halo planu adekuadu atu responde ba situasaun hotu no kestaun interna nian katak tenke hadi’a.

“Subsídiu ne’ebé ba ita-nia diplomata sira iha boot liu nasaun Portugal no Indonézia ne’ebé iha nível tabela ne’ebé ami halo survey hotu, ita-nia boot liu dalarua. Ha’u lakoi temi to’o númeru, maibé ida-ne’e para ita-boot sira iha entendimentu katak situasaun ne’e Timor presiza sustentabilidade ba ita-nia Estadu, entaun jestaun finanseira ita presiza hadi’a,” nia tenik.

Ministru hato’o kestaun hirak ne’e ba Komisaun no iha tempu hanesan hetan mós apoiu husi membru Komisaun tanba iha dezentendimentu.

“40% la korte ida, 40% katak totál ne’ebé fó ba sira nível allowance ne’e, 60% ba sira-nia living no 40% ne’e ba sira-nia uma ka abitasaun, atu dehan de’it katak, uza 40% ne’e didi’ak labele liu ida-ne’e, entaun sira entende sala hanoin katak ministériu ko’a 40%,” Ministru Bendito esplika.

Atualizasaun ne’e bazeia ba kustu vida kada nasaun ninia valór interkámbiu nomós kona-ba inflasaun, nune’e aplika no ministériu hakarak hadi’a no tau regra fundamentu hodi bele jere diplomata sira ein termu rejimentu subsídiu ne’ebé própriu.

“Iha tempu ida mak ne’e Embaixadór sira ho nível Nasaun Unida ne’e hatuur ona P4 no P5, derrepente de’it haksoit tiha ba D2 ne’ebé nível salariál Nasaun Unida ne’e under Secretary General, Vice Secretary General, estaordináriu liu tiha fali no ita mós tenke haree efisiénsia produtividade no retornu polítiku diplomátiku ekonómiku mai ita-nia país,” Ministru katak.

Governante ne’e subliña, nia parte kontinua fó rekoñesimentu ba diplomata sira maibé tenke iha justisa atubele hatuur buat loloos.

Komisaun B sujere kria regra

Iha biban hanesan, Prezidente Komisaun B, Augusto Domingos ‘Deker’, hateten, ida-ne’e pedidu audiénsia urjente ho MNEK bazeia ba preokupasaun públiku ne’ebé dehan ministériu ne’e ko’a diplomata sira-nia subsídu 40%.

“Depois ami rona resposta husi sira hatudu katak, primeiru redusaun iha parte balun hatudu responsabilidade ba kestaun administrasaun hodi aselera ba reajustamentu,” nia akresenta.

Durante audiénsia, Komisaun rekomenda ba MNEK atu kria regra ruma hodi halo definisaun ba saláriu ka subsídiu sira ba diplomata iha rai-li’ur.

Antes ne’e, iha reuniaun plenária PN, deputadu sira husi Bankada Governu CNRT no Opozisaun FRETILIN preokupa ho informasaun katak MNEK ko’a diplomata iha rai-li’ur nia subsídiu, nune’e husu atu halo klarifikasaun informasaun ne’e, nune’e labele fó impaktu ba serbisu diplomata sira.

Enkuantu, Jornalista Agência Tatoli tenta konfirma ho parte balun iha MNEK kona-ba atribuisaun subsídiu hira mak durante ne’e atribui ba kada diplomata sira hodi hala’o misaun iha rai-li’ur tuir kustu vida kada nasaun, maibé tanba kestaun direitu pesoál, maka rejeita fó informasaun.

Daudaun ne’e totál Embaixada iha li’ur hamutuk 26, ho misaun permanente lima, kompostu husi Nasaun Unida, Jenebra, misaun permanente ASEAN iha Jakarta, Bruxelas no CPLP iha Lisboa.

Jornalista     : Nelson de Sousa
Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!