iklan

DILI, KAPITÁL

Problema bee iha Hera, “Governu konsege kria kondisaun”

Problema bee iha Hera, “Governu konsege kria kondisaun”

MOP-BTL-DNRAS selebra loron mundiál bee 2025 iha suku Hera, aldeia Sukaer-Laran, ho tema “Konserva bee hodi haburas ekosistema”. Imajen TATOLI/Alexandra da Costa

DILI, 21 Marsu 2025 (TATOLI)-Ministériu Obras Públikas (MOP) hamutuk ho Bee Timor-Leste, Empreza públika (BTL,EP) no Diresaun Nasionál Regulasaun Bee no Saneamentu (DNRAS) selebra loron mundiál bee tinan-2025, ho tema “Konserva bee hodi haburas ekosistema” iha suku Hera, aldeia Sukaer-Laran, Postu administrativu Kristu Rei, munisípiu Dili.

Selebrasaun loron mundiál ida-ne’e realiza iha aldeia Sukaer-Laran, suku Hera tanba, oportunidade atu haree mós kona-ba tanké bee ne’ebé aat hodi rezulta komunidade la asesu bee durante tinan lima.

Ho kestaun ne’e parte DNRAS no BTL halo ona reabilitasaun ba konservasaun bee no dada kanalizasaun ba aldeia Sukaer-Laran no aldeia Lepos kompostu husi ema na’in rihun-tolu asesu bee-moos. Aleinde ne’e organiza kuda ai-oan ne’ebé hetan apoiu husi Ministériu Agrikultura, Peskas no Floresta (MAPF) hodi kontinua haburas ekosistema no hamenus erozaun.

Kuda ai-oan iha ámbitu selebrasaun loron mundiál bee iha Hera. Imajen TATOLI/Alexandra da Costa

Antes ne’e iha atividade lubuk ida mak parte BTL, E.P ho DNRAS halo ona hodi selebra loron mundiál bee mak hanesan, halo mapamentu ba bee-matan, sistema abastesimentu iha suku Hera.  Iha selebrasaun ne’e mós fó hatene katak saida mak presiza halo ba rezolve preokupasaun komunidade nian hodi asesu ba bee-moos.

“Ohin loron sai hanesan loron importante ida ba bee tanba bee mak bele fó buat hotu hodi moris, nune’e mak bee mós sai preokupasaun boot no oinsá mak bele proteja bee tanba atu kuidadu bee la’o Governu nia papél maibé ema hotu-hotu iha kompeténsia atu tau-matan”, Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, ba jornalista sira iha entrevista iha Hera, Sukaer-Laran.

Ministru rekoñese katak ohin loron komunidade barak mak seidauk asesu bee-moos, dalaruma ema moras mós bele afetadu husi bee tanba konsumu bee ne’ebé la saudavél, nune’e iha DNRAS ne’e importante hodi haree kona-ba kestaun moris ema nian.

“Ha’u agradese, maske ema barak mak seidauk asesu bee-moos, maibé Governu konsege kria kondisaun di’ak ona iha tinan ida-ne’e, maske labarak maibé buat hotu tuir ninia prosesu. No, ha’u mós halo ona komprimisu ho Primeiru-ministru atu tinan ida-ne’e redús ba rai li’ur, tanba dalaruma ita semo ba mai maibé haluha tiha problema iha rai-laran”, governante ne’e haktuir.

Kuidadu bee atu labele maran

Iha fatin hanesan tuir Prezidente Komisaun Ezekutiva BTL, E.P, Gustavo da Cruz konsidera selebrasaun loron mundiál bee importante tanba atu fó hanoin fali kona-ba oinsá importánsia bee ba ema nian moris; la’ós de’it ba iha MOP maibé ba komunidade no povu tomak.

“Ema hotu atu kuidadu bee atu labele maran iha tempu futuru, husi parte BTL, atu jere didi’ak bee ne’ebé ba to’o komunidade no parte DNRAS nian atu halo estudu kona-ba sistema konservasaun bee”, Prezidente fó hanoin.

Iha mós atividade lubuk ida-ne’ebé mak komisaun organizadora DNRAS halo iha ámbitu ba selebrasaun loron mundiál bee mak hanesan, halo reabilitasaun konservasaun bee, mapamentu sensibilizasaun ba estudante universitáriu, talk show nune’e joven sira mós bele hatene kona-ba importansia bee ba moris.

“Komisaun organizadora halo identifikasaun konservasaun glasser (efeitu) bee fresku kompostu husi neen-nulu resin-sia, bee rai-okos kobre pursentu tolu-nulu, no bee superfísie mak kobre pursentu ida. Kuantidade ne’e hetan ameasa boot husi mudansa klimátika. Tanba ne’e, tenke tau atensaun ba bee atu tau-matan ba bee-matan sira, tanba dalabarak ema balun uza bee estraga de’it”, Prezidente KO, Rui de Sousa informa.

Entretantu xefe suku Hera, Antonino Marques da Silva relata, komunidade ne’ebé konsege asesu ona bee-moos hamutuk, 17.800, tanba ne’e husu ba komunidade hotu atu kuidadu kanalizasaun sira ne’e ho di’ak nune’e bele kontinua nafatin asesu bee-moos.

Atividade ne’e mós hetan apoiu husi parseria organizasaun internasionál UNICEF. No, partisipa iha eventu ne’e kompostu husi BTL, E.P, DNDRAS, Kruz Vermella Timor-Leste (CVTL), Komponente navál, reprezentante autoridade lokál, komunidade, inklui estudante primeiru ano terseiru siklu sira. Ikusliu, atividade ne’e ensera ho tebe-dahur.

 Jornalista: Alexandra da Costa

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!