DILI, 25 Marsu 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde (MS) hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste hala’o enkontru ho Autoridade Munisipál hodi hamosu polítika no planu asaun hodi kombate uzu tabaku no fatór risku seluk husi moras la hada’et.
“Timor-Leste enfrenta dezafiu emerjente no komplexu kona-ba konsumu tabaku, ne’ebé konstitui fatór risku 70% ba moras la-hada’et sira, hanesan kankru, moras kardiovaskulár, diabetes no moras respiratória krónika. Moras sira-ne’ e la’ós de’it afeta ba ita-nia sidadaun sira-nia kualidade moris, maibé mós reprezenta naha todan signifikativu ita-nia sistema saúde no ita-nia ekonomia nasionál,” Vise Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, dehan iha Hotel Timor, tersa ne’e.
Nia rekoñese ba realidade ida ne’ebé Governu Timor-Leste fó pasu importante hodi ratifika Konvensaun Kuadru Organizasaun Mundiál Saúde kona-ba Kontrolu Tabaku.
“Ita-nia Parlamentu Nasionál mós halo ratifikasaun ba Konvensaun Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) ninian liuhusi Rezolusaun nú. 13/2004, 29 Dezembru. Liuhusi Dekreto-Lei nú. 14/2016, fó kompeténsia ba Ministériu Saúde kona-ba kontrolu tabaku. Lei ida-ne’e mak lori ita atu dezenvolve medida sira hodi buka proteje populasaun husi suar aat tabaku, regulamenta komersializasaun no konsumu produtu tabaku, promove ambiente ne’ebe saudável liubá ita hotu-hotu,” nia haktuir.
Nia esplika, implementasaun efikáz polítika sira-ne’e depende ba kolaborasaun nível governasaun hotu-hotu, inklui apoiu husi Prezidente Autoridade Munisipál sira, tanba ne’e propoin atu servisu hamutuk hodi adopta no implementa polítika no planu asaun konkretu, ne’ebé adapta ba realidades lokál iha munisípiu idak-idak.
“Proposta Polítika no Planu Asaun ne’ebé mak aliña ho dekretu-lei ha’u temi ona mak hanesan dahuluk kriasaun ambiente livre husi suar tabaku, estabelese no fiskaliza proibisaun fuma iha espasu públiku sira, hanesan eskola, sentru saúde, merkadu no transporte públiku sira, promove sensibilizasaun ba komunidade kona-ba risku husi fuma pasivu, espesialmente ba labarik, inan grávida no idozu sira,” nia relata.
Daruak, nia hatutan, reforsu ba edukasaun no sensibilizasaun, implementa kampaña kona-ba edukasaun iha eskola no komunidade, destaka risku kona-ba tabaku no nia benefísiu ba vida livre husi tabaku. Utiliza meiu komunikasaun lokál sira, hanesan rádiu komunitáriu, rede sosiál, hodi disemina mensajen kona-ba prevensaun no kontrolu tabaku.
Datoluk, regulamentasaun no fiskalizasaun ne’ebé efikáz, apoia Ministériu Saúde no Ministériu Komérsiu no Indústria kona-ba fiskalizasaun importa fa’an ka komersializasaun produtu tabaku, hodi garante kumprimentu lei sira. Kontrola importasaun no kualidade produtus tabaku, evita entrada produtu tabaku ilegál sira.
Dahaat, apoiu hodi hakotu fuma tabaku, oferese konsulta no tratamentu ba sira-ne’ebé hakarak husik fuma, kapasita profisionál saúde sira hodi fornese akonsellamentu no akompañamentu ba sidadaun sira-ne’ebé hakarak husik sira-nia vísiu fuma.
Dalimak, promosaun ba dalan alternativa ekonómika sira seluk, servisu ho komunidade iha rurál hodi dezenvolve alternativa ekonómika seluk, duké kuda tabaku, hanesan agrikultura sustentável ka turizmu komunitáriu.Apoia komersiantes ki’ik sira ba tranzisaun atividades ekonómika ne’ebé la depende ba fa’an produtu tabaku. Implementa kampaña kona-ba edukasaun iha eskola no komunidade, destaka risku kona-ba tabajizmu no nia benefísiu ba vida livre husi tabaku.
Daneen, monitorizasaun no avaliasaun, estabelese sistema monitorizasaun hodi avalia impaktu polítika kontrolu tabaku iha nível munisipál no nasionál. Partilla prátika no lisaun di’ak ne’ebé aprende entre munisípiu sira, kria rede ba kooperasaun kona-ba kontrolu tabaku.
José dos Reis afirma katak luta kontra tabaku ne’e responsabilidade kompartillada ida. Enkuantu líder munisipál sira no ema hotu iha podér atu influensia diretamente saúde no bem-estar ba komunidade. Implementasaun polítika no planu asaun sira-ne’e la’ós de’it sei salva vida, maibé sei kontribui ba Timor-Leste saudável liu, produtivu no reziliente liu.
“Ha’u husu ita-boot sira-nia kompromisu no empeñu. Hamutuk ita bele redús konsumu tabaku, prevene moras la hada’et no garante futuru ida di’ak liubá jerasaun sira tuirmai,” José tenik.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste, Arvind Mathur, esplika eventu importante ida-ne’e ba Prezidente Autoridade Munisípiu nian ba Polítika, Dezenvolvimentu Kapasidade no Planeamentu asaun nian ba kombate uzu tabaku no fatór risku sira seluk hosi moras la hada’et iha Timor-Leste.
“Ho ita-boot sira-nia prezensa hanesan Prezidente Autoridade sira-nian hatudu momoos kompromisu koletivamente IX Governu Konstitusionál ba saúde no moris di’ak povu Timor-Leste nian. Ho hanoin katak ema sira-ne’e barak liu mak tau sira-nia aan iha risku ba moras sira-ne’ebé ameasa moris, mate prematura no defisiénsia. No mós, uza tabaku sai nafatin kauza mate nian ne’ebé bele prevene no sai hanesan motór prinsipál ba moras la hada’et sira,” Arvind Mathur dehan.
Tuir dadus OMS 2021, NCDs hanesan moras kardiovaskulár, moras respiratóriu króniku, diabetes no kankru mak responsável ba 51.1% hosi mate hotu-hotu iha Timor-Leste. Kálkula katak kauza mate 1000 resin tinan-tinan. Maski uza tabaku mak fatór risku sira-ne’ebé bele prevene liu ba moras la hada’et, maibé sai nafatin perigu boot ba saúde públika, partikularmente entre labarik sira no populasaun vulnerável sira- ne’ebé estraga kreximentu ekonómiku no dezenvolvimentu sustentável.
“Nu’udár Prezidente Autoridade Munisipál sira, iha liña oin ba luta ida-ne’e. Ita-boot nia lideransa mak esensiál tebes. Evidénsia husi nasaun sira iha mundu tomak hatudu katak bainhira líder lokál sira implementa polítika sira-ne’ebé rekomenda husi OMS inklui espasu públiku sira-ne’ebé live husi tabaku, aplikasaun maka’as liubá bandu sira ba publisidade tabaku nian, hasa’e konxiénsia públika ho edukasaun komunitária ne’ebé metin no garante implementasaun ba prevensaun no kontrolu moras la hada’et nian iha liña ho Prestasaun Servisu Saúde Integradua hodi halo redusaun signifikativu utilizasaun tabaku no moras króniku sira ligadu ho moras la hada’et tuirmai,” Arvind informa.
Aleinde ne’e, Asosiasaun Prezidente ba Saúde no Dezenvolvimentu, João Martinho do Santos, dehan atividade ida-ne’e konvida Prezidente Autoridade sira husi munisípiu hotu atu envolve iha laran liuliu ba kampaña ba uzu tabaku iha munisípiu sira ba jerasaun foun sira.
“Ita indika ba dekretu-lei númeru 14/2016 kona-ba uzu tabaku ne’ebé mak Governu hasai hanesan kompromisu ida hateten katak labele fó fatin ba empreza tabaku sira no mós ida mak kontra tabaku ba negósiu ilegál sira husi fronteira no portu sir. Husu ba Estadu kona-ba taxa liuliu hasa’e taxa tabaku ho álkool nune’e labarik sira idade 17 mai kraik labele fuma tabaku,” nia esklarese.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade




