DILI, 28 Marsu 2025 (TATOLI) – Governu liuhusi Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia, Organizasaun Urbana (SEATOU) hodi implementa polítika despezu administrativu – ba espasu públiku no alargamentu estrada, ne’e no hetan reasaun husi públiku liuliu komunidade afetadu sira.
Faktu, Komunidade suku Bekora, Postu administrativu Kristu Rei, Munisípiu Dili, iha konferénsia imprensa iha loron 03 marsu 2025, liuhusi Portavós, José Ximenes, hatudu insatisfasaun ho markasaun daruak ne’ebé Governu halo alargamentu ba estrada no konsidera afeta ba sira-nia moris ne’ebé maioria depende ba negósiu no husu kumpre uluk lei nú. 8/2017 ho ninia etapa sira.
La to’o iha ne’e de’it, komunidade seluk – mane, feto inklui inan-faluk, iha Bekora no Kuluhun mós preokupa no lamenta ho governu ligadu ho prosesu no tempu ba Indemnizasaun tanba konsidera seidauk hetan aseitasaun (maibé markasaun la’o ona) no inserteza.
“Sira hateten mai ami katak fó tempu mai ami fulan ida hodi aruma sasan no sobu rasik uma, hafoin ne’e sira husi terras propriedade sei mai entrega karta aseitasaun, entaun ami hein-hein mós lamai de’it to’o agora kuaze fulan rua ona”, Komunidade afetadu, Inacio de Jesus, ba jornalista TATOLI, iha suku Kuluhun, foin lalais ne’e.

Nia haktuir, dokumentu konsege submete ona ba iha Terras no propriedade, Kaikoli, no ida iha Raikotu, Komoro, ho kompletu, maibé laiha rezultadu durante semana tolu, no komunidade sira mós tenta nafati n ba halo konfirmasaun, maibé, seidauk iha resposta ne’ebé klaru.
“Ami hatama dokumentu sira hanesan konta bankária, eleitorál ho dadus uma nian. Ami hatama hotu ba fatin rua; iha Kaikoli no ida iha Raikotu. Maibé, durante semana tolu resin hanesan ne’e laiha rezultadu. Entaun, ami ba konfirma no sira dehan ami hein de’it”, nia hatutan.
Komunidade nafatin kumpre no halo kooperasaun ho governu ba dezenvolvimentu maibé servisu husi ekipa ba alargamentu ne’e mós tenki sériu no klaru atu labele abandona tenki iha kontinuasaun ne’ebé lais no klaru tanba komunidade barak mak moris iha kapitál depende mós ba negósiu.
“Ita kumpri maibé, problema mak sira nia responsabilidade ne’e laiha no abandona hela, hanesan estrada ne’e loron ida sira mai ke’e tiha depois husik hela fali, agora tanba ami kan moris iha kapitalizmu ne’e ita presiza halo buat ruma para moris”, nia akresenta.

Iha fatin hanesan, Komunidade afetadu, Fernanda Miguel Henrique Simões, inan faluk ida sente triste ho kondisaun moris hanesan faluk depende de’it ba negósiu kioské hodi sustenta oan sira nia eskola, no mós kona-ba rendimentu ne’ebé hetan lahanesan ho antes fa’an iha estrada-ninin.
“Sente triste tebes ami-nia moris depende ba kios ne’e de’it. Ha’u-nia la’en mate tiha ona husik hela ha’u ho oan na’in hitu, ne’ebé agora keos mós sobu hotu ona. Ha’u fa’an fali iha uma de’it, osan tama labarak liu duke uluk sei fa’an iha Estrada ninin ne’e”, nia kompara.

Maria Isabel Rodrigues, komunidade afetadu ida, kompara katak iha enkontru la ko’alia despezu administrativu tanba seidauk hetan karta aseitasaun. Nune’e mós, komunidade sira nafatin selu taxa ba Governu tanba hetan ona lisensa negósiu hodi loke empreza maske sira-nia empreza sobu hotu ona.
“Aseitasaun ne’e seidauk fó ami asina. Maibé, sira mai sobu daudaun ona. Sira dehan loron 9 fulan-Marsu mak sobu, entaun seidauk tama to’o loron sia ne’e ami sobu uluk ona ami-nia sasan no karta aseitasaun ne’e seidauk iha to’o agora de’it no ami nafatin selu osan ba Governu tanba ami loke empreza ne’e maské ami-nia uma sobu hotu”, nia hatutan.
Deklarasaun Líder komunitáriu Kuluhun no Bekora
Xefe suku Kuluhun, Deus Dado Martins, haktuir katak komunidade sira koopera ho Governu maibé sira preokupa ho karta aseitasaun, tanba antes ne’e iha sosializasaun husi ekipa konjunta, terras propriedade no ekipa Ministériu Obras Públikas hateten oin seluk. Maske antes ne’e halo ona komunikasaun ho MOP maibé seidauk iha rezultadu.

“Komunidade sempre koopera tanba ne’e di’ak ba dezenvolvimentu kapitál. Maibé, sira preokupa ne’e ho karta aseitasaun hodi hetan indemnizasaun ba sira nia uma. Ha’u ba ko’alia ona ho funsionáriu sira iha MOP, maibé sira dehan sei prosesu”, Autoridade lokál ne’e haktuir.
Kona-ba dokumentu, tuir nia, kuaze komunidade hotu submete ona ba MOP, maibé buat hotu sei prosesu no líder ne’e mós atualiza nia komunidade sira atu ba direta hodi ezije.
“Di’ak liu komunidade sira ba direta tanba orsida ha’u mak ba hela de’it ema dehan fali ha’u mak ejize maka’as. Ha’u mós dehan ba Governante sira ne’e, atu fó uluk lai osan indemnizasaun para komunidade bele halo buat seluk, tanba sira balun nia moris loke negósiu iha uma de’it”, xefe suku Kuluhun ne’e hatutan.
Iha sorin seluk, Xefe suku interinu Bekora, Luís do Carmo Soares, infiorma, komunidade sira diretamente ba hasoru MOP hodi konfirma kona-ba karta aseitasaun, no preokupasaun komunidade nian iha momentu alargamentu dahaluk ne’e tenke prosesa uluk ninia indemnizasaun, hafoin kontinua halo alargamentu tuirmai.

“Karta aseitasaun ne’e maka sira diretamente ba hasoru parte obras nian iha Tasi-Tolu. Sira-nia preokupa mak ne’e no sira hakarak iha momentu alargamentu kona medidas 2.50 metrus ne’ebé sira sobu ona ne’e. Governu tenke rekoñese tiha lai; fó indemnizasaun, hafoin mak kontinua”, nia hateten.
Autoridade lokál ne’e mós konfirma, to’o agora parte autoridade mós seidauk hetan informasaun husi MOP kona-ba uma-ka’in hira mak hetan ona karta aseitasaun husi alargamentu inklui dadus komunidade afetadu sira-nia mós sira seidauk lori mai taka iha sede suku.
Resposta Governu
Ministériu Obras Públika (MOP) liuhusi Diresaun Jerál Abitasaun Urbanismu no Diresaun Nasionál Terras Propriedade, responde lamentasaun kona-ba komunidade afetadu sira-nia preokupasaun ba termu aseitasaun no indemnizasaun, liuliu komunidade husi suku Kuluhun no Bekora.
“Ami iha lei no regras ne’ebé mós ligadu ho komunidade ne’ebé mak hetan afetadu. Bainhira ita halo levantamentu ba ita-nia komunidade sira kolabora tebes. mais ha’u lahatene, ita dehan diskusaun ne’e, komunidade maka todan hela de’it. Maibé iha situasaun reál iha terenu ne’e komunidade servisu kolabora lolós ho ekipa levantamentu”, Diretór Jerál Abilitasaun Urbanismu, Domingos Sequeira, ba jornalista sira, hafoin remata semináriu, iha salaun enkontru MAE, Kaikoli, Dili, kinta (27/03).
Labele triste
Diretór ne’e esplika, komunidade ne’ebé nia uma hetan afetadu, Governu sempre fó ninia indemnizasaun. Prosesu levantamentu ne’e mós la’os buat fasil ida, ita identifika kada família ne’e, nia uma-kain ne’e, saida mak Governu sobu ne’e tenke toma responsabilidade hotu, ho kondisaun ida-ne’e mak ita labele, ita identifika tuir item, ne’e uma ida hahú husi nia fondasi to’o kakuluk ne’e la’ós buat fasil.
“Tanba ne’e maka ami prosesu ne’e neneik, maibé atu família hotu-hotu labele tristeza. Buat ne’e ekipa levantamentu halo sabraut ka laloos; lalika krítika malu, tenke tuir nia prosedimentu,” nia dehan.
“Komunidade nia uma at ka di’ak Estadu sempre fó kompensasaun ba kualkér tipu uma ne’ebé hamriik iha terrenu. Tanba ne’e mak prosesu atu selu, ha’u dehan kuandu atu selu ne’e, ita halo levantamentu. Depois mak halo termu aseitasaun”, nia akresenta.
Diretór Jerál Abilitasaun Urbanismu, Domingos Sequeira esplika, levantamentu ne’e pakote ida, ita labele haree família sanulu ida mai, ita tenke fó atende no halo ona pagamentu. Maibé, hanesan exelénsia SEATOU dehan, faze enkontru ne’e la’o ba família sanulu de’it, halibur iha sede suku ida, avizu ne’e dala ida i dadus ne’ebé rekolla ne’e mós tenke sai ne’e dala ida.
“Bainhira halo levantamentu ho medida uma husi fondasi to’o kakuluk. Ne’e ami sei identifika hotu liuhusi hasai fotográfia, haree Bill of Quantity. No, identifikasaun ida-ne’e ami bolu kada família nia uma ne’ebé hetan afetadu, hodi haree medida uma loos ona kalae, depois ne’e mak halo akordu, nia na’in asina entrega ninia númeru konta bankária no parte finansas sei halo transferénsia saldo,” ezekutivu ne’e reforsa.
Iha fatin hanesan, Diretor Jerál Terras Propriedade, Gaspar Soares de Sá Benevides, hateten, kona-ba kompensasaun, primeiru ita tenke hatene ita iha norma lubuk ida ko’alia kona-ba direitu na’in ba rai. Ita iha estatutu rai ne’e, ita iha direitu Estadu, direitu públiku hanesan rai-fuik sira iha foho leten, mós iha direitu privadu. Iha direitu tolu ne’e mós iha fali tan, direitu formál, ne’e rai ne’ebé iha dokumentu sertifikadu legál, maibé ida naun-formál ne’e hanesan konta istória de’it katak rai ne’e avó sira mak husik hela no laiha dokumentus atribuisaun legál.
“Daudaun ne’e indemnizasaun sei prosesu hela, ekipa terras no propriedade hein hela dokumentus husi komunidade afetadu sira atu submete kompletu, no verifika loos ona sei taka sai naran iha sede suku no selu tuir sira-nia rai ne’ebé afetadu ba alargamentu”, nia relata.
Kronolojia alargamentu estrada Bekora-Kuluhun
- Governu liuhusi Sekretária Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) hala’o enkontru ho autoridade lokál no komunidade afetadu ba despezu administrativu hodi halo planu alargamentu estrada husi Kuluhun ba Fatuahi, iha Sede suku Kuluhun, Postu Administrativu Kristu Rei, Munisípiu Dili, kinta (09/01). Iha enkontru ne’e SEATOU, Germano Santa Brites Dias fó tempu ba komunidade afetadu sira liuliu uma sira ne’ebé konstrui iha estrada-ibun ne’ebé Governu tau ona markasaun, atu hahú kinta, 09 janeiru to’o 09 fevereiru 2025 ne’e prepara aan atu hamamuk fatin no muda sai;
- Montana Diak hahú sobu uma ba alargamentu estrada husi Kuluhun to’o Bekora Fatuahi nian, iha segunda (17 fevereiru 2025). “Ohin fulan ida semana ida liu ona, hakarak ka lakohi tenke aselera ona servisu ne’e, nune’e ita haka’as aan alarga estrada ne’e hodi bele evita engarrafamentu,” SEATOU, Germano Santa Brites Dias dehan ba TATOLI, bainhira akompaña empreza halo serbisu iha terrenu liga ho despezu administrativu;
- Alargamentu estrada Kuluhun-Bekora ho luan metru 23,74 no naruk kilómetru haat. Tuir informasaun ne’ebé TATOLI asesu husi tékniku MOP, iha loron 12 marsu 2025, katak estrada agora ne’e luan metru 12 to’o 16 no sei alarga to’o 23,74 ho nia kompozisaun rua mak estrada liman loos ho metru ualu, liman karuk ualu, médiu ka klaran metru ida hodi tau iluminasaun;
Jornalista: Alexandra da Costa
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo