AINARU, 10 Abríl 2025 (TATOLI)—Sekretáriu Estadu Terra no Proprieadade (SETP), Jaime Xavier Lopes, hateten maioria rai sira ne’ebé iha Hatu-Udu projetu autoestrada atu kona maioria rai área transmigrasaun.
“Ha’u hatene, rai sira-ne’ebé iha Hatu-Udu to’o Natarbora ne’ebá barak liu rai transmigrasaun. Ha’u hatene tanba okupasaun Indonézia ha’u servisu iha agraria, ne’ebé imi komunidade iha ne’e labele halo manipulasaun,” Jaime hateten iha sensibilizasaun no konsultasaun públika ho familia afedadu ba projetu autoestrada iha Hatu-Udu, kinta ne’e.
Nia dehan, bainhira halo levantamentu tékniku husi Terra Proriedade sei tun haree kona-ba rai hirak ne’e.
“Tékniku sira sei tun mai haree, sira mós barak mak iha tempu Indonézia funsionáriu iha agraria, entaun sira hatene hela sasán sira ne’e. Orsida ekipa ne’e tun mai konjunta ida husi Teras rasik, Ministériu Obra Públika (MOP), ami-nian haree liuba rai, Obra Públika haree liu ba sasán sira hanesan uma, haris fatin, bibi-luhan, dapur no seluk tan. Uma komunidade nian permanente ka semi permanente, sei envolve mós sira husi Ministériu Agrikultura, sira sei mai haree hodi kompensa ba ita-boot sira tuir saida mak iha no tuir mós lei,” Jaime tenik.
Entretantu, kona-ba fatin sira lulik ne’e, Jaime husu ba lia-na’in sira atu buka malu tuur hamutuk halo rituál hodi muda ba fatin seluk karik afeta mós ba projetu autoestrada referida.
“Ita ko’alia kona-ba lulik, lulik ne’e ita respeita, ita hakruuk, maibé ita hakarak muda nia atu halo dezenvolvimentu sira mós komprende. Ita luta ba ukun aan ida-ne’e sira hamutuk ho ita mak luta, agora ita manán ona ita tenke halo dezenvolvimentu ba nasaun, ha’u fiar sira mós konkorda ho ita. Ne’ebé, katuas lia-na’in sira, imi-nia servisu mak ida-ne’e, haree bolu malu ba hodi halo tuir fatin sira lulik ne’e, karik autoestrada ne’e kona husi fatuk-lulik ruma, kona husi ai-lulik ruma, haree bolu malu halo tuir muda tiha ba,” Jaime hateten.
Nia hatutan, kona-ba atu halo tuir fatin sira lulik ne’e Ministériu Petróleu Rekursu Minerál (MPRM) tau ona orasamentu balu hodi atende asuntu referidu.
“Ida-ne’e atu halo dezenvolvimentu ba ita-nia nasaun, ne’ebé ita hotu koopera malu, ukun rasik aan ida-ne’e ema hotu hakarak moris di’ak, ema hotu hakarak goza iha ukun rasik aan ida-ne’e nia leten. Se ita la halo agora bainhira tan, ita tenke halo buat ruma rai hela ba jerasaun foun sira tuir mai,” nia tenik.
Relembra fali katak, iha inísiu, konstrusaun ba autoestrada iha kilómetru 176, maibé hafoin halo ajustamentu, koinsidénsia ho mudansa estratéjika ba konstrusaun Planta TLNG husi Beasu bá Natarbora mak fixa konstrusaun kilómetru 110, ne’ebé kilómetru 30 husi Suai bá Covalima konkluídu no sei konstrui tan kilometru 70-resin, hodi fahe ba seksaun tolu no kada seksaun konstitui husi kilométru 25-resin.
Durante konstrusaun autoestrada seksaun dahuluk, nomós ba Projetu Suai Supply Base, Governu prepara ona kuadru legál no mekanizmu apropriadu hodi fó indemnizasaun ba vítima afetada sira.
Prosedimentu ne’e, inklui identifikasaun ba rai, uma no plantasaun ne’ebé afetadu husi projetu no prosede ba preparasaun baze dadus, publikasaun ne’ebé permite kontestasaun no rezolusaun iha períodu determinadu no realiza kompensasaun.
Konstrusaun autoestrada, tuir estimativa husi MPRM no Timor GAP, E.P, sei iha impaktu diretu liuhusi oferta empregu entre rihun rua to’o lima no impaktu indiretu ne’ebé ba setór seluk hanesan restraurante, transporte, akomodasaun, oportunidade negósiu, agrikultura, pekuária, peska, turizmu, kriasaun sidade foun no indústria seluk ne’ebé sei envolve empreza lokál, inklui ajuda timoroan sira atu hetan kompeténsia foun.
Entretantu, ekipa interministeriál ne’ebé envolve iha sosializasaun no konsulta públika ne’ebé realiza hahú husi Kovalima, Manufahi, Ainaru no Natarbora mak hanesan MPRM-Timor GAP, E.P, ministériu sira mak hanesan Administrasaun Estatál (MAE), Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), Justisa (MJ), Obra Públika (MOP), Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Juventude Desportu no Kultura (MJDK) no Interiór (MI).
Lembra katak, iha 07 Marsu 2025, Konsellu Ministru autoriza Ministériu Petroleu no Rekursu Minerál (MPRM) halo despeza relasiona ho programa kona-ba implementasaun Projetu Tasi-Mane iha Kosta Súl nasaun nian ho montante $40.500.000.
Hafoin ida-ne’e MPIE, liuhusi Komisaun Nasionál Aprovizionamentu (CNA, sigla portugés) sei lansa konkursu internasionál ida hodi buka kompañia atu buka solusaun ba funsionamentu projetu boot rua (Autoestrada no Suai Supply Base) ne’ebé atu lansa mak hanesan parte ida husi Projetu Tasi-Mane nian.
Sosializasaun loron da-uluk realiza iha Zumalai, loron da-ruak iha Hatudu Ainaro, loron da-tolu iha Betano Manufahi no ikus liu iha loron sábadu (12/04) iha Natarbora.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes