Husi: Dom Carlos Filipe Ximenes Belo
Laureadu Prémiu Nobel ba Paz, 1996
Ho Domingu Ramos ka Domingu Paixaun, ita tama iha Semana Santa, ka semana boot liu. Ita hotu hatene saida mak semana. Liafuan neâe portugĂ©s, no mai hosi lia Latim âseptimanaâ, dehan katak perĂodu ida ho loron hitu (7), âsete manhĂŁs, dadeer-saan hituâ. Iha tinan ida nia laran iha semana lima nulu resin rua (52). MaibĂ©, ida-neâe mak boot liu. Tanba sĂĄ mak semana ida-neâe santa ka lulik liu, ka semana boot liu? Tanba iha semana neâe nia laran, Uma-kreda sei selebra akontesimentu boboot de’it, kona-ba Naâi Jesus Kristu nia mistĂ©riu ka moris: Ninia PaixĂŁo (terus), Crucificação (hedi ba krĂșs) no Ressurreição (moris hiâas).
Semana boot liu neâe hahĂș iha Domingu Ramos, neâebĂ© atan haâu esplika tiha ona. Iha Kinta-feira santa, Uma-kreda sei hanoin hikas loron Naâi Jesus ho nia eskolante sira selebra ba dala ikus PĂSCOA, (PĂĄskua) no han hamutuk âĂltima Ceia. Defaktu, Jesus ho nia disĂpulu, tuir povu judeu nia lisan no istĂłria selebra PĂĄskua. Tinan tinan, povu Judeu selebra PĂĄskua atu hanoin kalan Maromak JavĂ© liberta povu hosi Egipto sira-nia ukun no kbiit.
MaibĂ©, iha “Ăltima Ceiaâ, Naâi Jesus hahĂș buat foun ida: Nia kaer paun, dehan: -â Neâe HaĂș-nia isin, hola ba, no han ba. Neâe kalis Haâu raan nian, simu ba, no hemu ba.” Iha neâe hahĂș PĂĄskua foun, bolu PĂĄskua Kristaun. Naâi Jesus liberta ita tomak hosi DemĂłniu no sala nia ukun no kbiit hodi haraik ba ita moris foun, moris iha grasa no liberdade espirituĂĄl.
Iha kalan neâebĂĄ, Na’i Jesus fĂł ezemplu boot haraik-an nian, hodi hodi fase apĂłstolu sira-nia ain, hodi hatudu domin boot. Jestu ida-neâe hatudu mai katak, ita mĂłs tenke HARAIK-AN NO SERBĂ MALUK SIRA. Iha mundu tomak, serimĂłnia âĂltima Ceiaâ neâe, halaâo iha loraik ka kalan. Iha dadeer-saan, iha katedrĂĄl, amu bispu no amu-lulik sira selebra MISSA CRISMAL.
Iha Sesta-feira santa, Uma-kreda hanoin hikas no selebra Naâi Jesus nia terus; Nia lori krĂșs ba foho KalvĂĄriu. Iha foho tutun ema hedi Nia ba krĂșs. Tuirmai, Naâi Jesus iis kotu, no mate atu soi ema tomak.
SĂĄbadu santu: loraik ka kalan, Uma-kreda hein Naâi Jesus nia moris hiâas, ho orasaun, liuliu ho Misa, iha kalan fahe rua. Iha kalan neâe. halaâo serimĂłnia fĂł bensa ba lilin boot ka cĂrio pascal, neâebĂ© reprezenta JESUS-LUZ DO MUNDO. Iha liturjia, iha leitura sia, ka hitu, hasai hosi Testamentu Tuan no Testamentu Foun. Tuirmai, hahĂș misa solene. Tanba NaâĂ Jesus moris hiâas, Uma-kreda sente kontente, no hananu ALELUIA.
Iha fatin balu, ema katekĂșmenu sira simu sakramentu batizmu, no sarani tomak hafoun fali sira-nia promesa batizmal. Hanesan uluk iha tempu bapa sira-nian (IndonĂ©zia), koramil sira obriga ita-nia katuas sira, aman, tiu, maun ka primu sira ba JAGA, nuneâe mĂłs sarani sira, iha mundu tomak, halibur an hodi hein Jesus nia moris hiâas (resurreisaun).
Kumprimentus,
Lisboa, 11 AbrĂl 2025





