iklan

EDUKASAUN, DILI

FDCH loke vaga ba bolsa méritu hamutuk 121

FDCH loke vaga ba bolsa méritu hamutuk 121

Diretór-Ezekutivu FDCH, Júlio Aparício. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 02 Maiu 2025 (TATOLI)–Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH-sigla portugés) loke vaga ba bolsa méritu hamutuk 121 ba estudante sira.

“Programa ba tinan ida-ne’e aprova husi Konsellu Administrasaun, ne’ebé prioridade liu ba mellór kualifikadu husi munisípiu hotu”, Diretór Ezekutivu FDCH, Júlio Aparício, hatete iha salaun FDCH Kolmera, sesta ne’e.

Nia rekorda ida-ne’e atu hatudu iha balansu ba bolsa méritu, tanba ne’e FDCH fó oportunidade ba mellór kualifikadu ne’ebé tinan kotuk FDCH halo sensibilizasaun ba munisípiu hotu.

“Dadus ba mellór kualifikadu kuaze 400  ne’ebé halo selesaun. Ba universidade ATMI (Akademia Enjeñaria Mekánika no Indústria) hala’o ona, mai husi mellór kualifikadu, maibé tanba ezisténsia husi ATMI ne’e matemátika mínimu tenke valór 8.5, entaun ami hili mellór kualifikadu husi munisipiu hotu iha ema na’in-50 ne’ebé tuir teste. Teste saúde, eskrita no orál, no mós ekipa halo avaliasaun maihusi akadémika enjeñaria mekánika industriál.  Nune’e iha na’in 15 tuir teste iha 22 Abril, no selesionadu ona”, nia dehan.

Nia hatutan: “ami iha 121 ba Indonézia vaga 30, ba Malázia vaga 54, Brazíl vaga 22. Maibé dadus ne’ebé ami hetan to’o ohin loron bá Indonézia kandidatu ba lisensiatura ema 37 no ba pos-graduasaun na’in-rua, no Malázia kandidatu lisensiatura ema 52 no pos-graduadusaun ba enjeñaria sivíl foin na’in-hitu. Ba Malázia kursu mestradu ba vaga lima no lisensiatura 49”.

Nia dehan sira ne’e ba iha área siénsia iha kímika industriál na’in tolu, enjeñaria mina no gás na’in rua, siénsia biomédika na’in lima,  nutrisaun na’in-haat, enjeñaria ba enerjia bee-nian na’in tolu,  multimedia na’in tolu, enjeñaria mekatrónika na’in-tolu, teknolojia enjeñaria elétrika na’in tolu, intelijénsia artifisiál na’in-tolu, seguransa sibernétika na’in-ualu, dezenvolvimentu software na’in-neen, negósiu no jestaun internasionál na’in-rua, psikolojia na’in-haat no Pos-graduadusaun ba sivíl na’in-lima.

Nune’e ba nasaun Indonézia vaga 30  ba lisensiatura na’in 27 iha área siénsia marítima na’in-ualu, jestaun viajen negósiu na’in-rua, jestaun ospitalidade na’in-rua, medisina ho espesialidade no oftalmolojia na’in-tolu, medisina veterinária na’in-haat, moras ho espesialidade no anestesia na’in-haat, medisina jerál na’in-tolu no mestradu ba área espesialidade saúde na’in-tolu.

Ba Brazíl hamutuk vaga 22 ba lisensiatura iha área zootéknika, agronómia, siénse no teknolojia alimentu, enjeñaria agríkola no ambientál no jeografia.

“Dadus husi 2011 to’o mai agora área siénsia sosiál barak liu, entaun ami fó prioridade ba área sira ne’ebé importante nune’e estudante sira ne’e fila mai sira bele kontribui ba kreximentu ekonómia ba área sira ne’ebé iha ona. Ami-nia koperasaun ho universidade sira, no sira-nia ezisténsia mak presiza ema ne’ebé intelektualidade ne’ebé aas”, nia dehan.

Biban ne’e hato’o ba publiku liu-liu ba joven sira prepara-an didi’ak, hodi mai kompete tanba FDCH ne’e povu nian.

“Ami deside katak estudante sira tenke hakotu sira nia estudu bazeia ba kontratadu ne’ebe iha, tanbe ne’e ami loke prosesu hala’o selesaun ida-ne’ebe rigorozu hodi hetan estudante ne’ebé matenek duni, nune’e teste ne’e universidade sira rasik mak mai fó teste no mai só haree ba rezultadu teste ne’ebé prepara husi ekipa avaliasaun no deside tuir matenek ne’ebé iha. Ha’u-nia kompromisu katak estudante tenke hakotu estudu tuir kontratu labele aumenta nune’e bele fó fali oportunidade ba ema seluk, ha’u fiar katak prosesu ne’ebe iha ami garante estudante sira halo hotu sira nia estudu”, nia dehan.

Tuir dadus ne’ebé FDCH iha desde 2011 to’o mai iha 80%, no 5% mak eskola la hotu, balun ba tiha servisu iha rai li’ur, maibé husi dadus ne’ebé iha maioria funsionáriu públiku sira, dosente sira mak ba eskola, entaun maioria mai fali hotu-hotu servisu, no sira ne’ebé gradua tiha ona iha ema 5.960. Sira ne’ebé sei ativu to’o 2025 hamutuk ema 4.700.

Notísia relevante: FDCH sei oferese bolsa lisensiatura ba ema-374

Jornalista       : Osória Marques

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!