iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Governu aumenta kompeténsia IGEADI no aprova nia estatutu

Governu aumenta kompeténsia IGEADI no aprova nia estatutu

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kuarta (11/06). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 11 Juñu 2025 (TATOLI) – Governu halo alterasaun daruak ba dekretu-lei númeru 11/2006, loron 12 fulan-Abríl, ne’ebé kria Institutu Jestaun Ekipamentu no Apoiu ba Dezenvolvimentu Infraestruturu (IGEADI) no aprova ninia estatutu.

Ministru Obra Públika, Samuel Marçal, esplika objetivu husi alterasaun ida-ne’e, IGEADI nia ámbitu atividade sira habelar, hodi permite atu fornese formasaun téknika espesializada no sertifikada ba ninia rekursu-umanu rasik, ba profisionál husi instituisaun sira seluk no ba sidadaun sira ein-jerál.

“Lori proposta dekretu-lei IGEADI nian mai halo alterasaun, atu aumenta tan ninia kompeténsia, tanba sira iha ekipamentu pezadu barak loos. Sira la’ós atu hanoin de’it normaliza mota iha tempu udan, suru de’it rai monu, maibé ita akompaña hela sira serbisu hamutuk ho F-FDTL. Entaun, aumenta tan sira-nia serbisu halo mós formasaun ba joven sira ka membru sira ne’ebé hakarak halo operasaun ba mákina pezada sira-nian”, Samuel Marçal dehan iha Palásiu Governu, ohin.

Nia salienta katak treinamentu ne’ebé IGEADI sei halo ne’e foka liu ba utilizasaun, jestaun no manutensaun ba mákina no ekipamentu ho risku aas ne’ebé utiliza iha konstrusaun sivíl no obra públika. Ba ida-ne’e, Institutu bele estabelese parseria ho entidade públika ka privada, nasionál ka estranjeira, ho esperiénsia ne’ebé komprovadu iha área sira-ne’e.

Tanba estatutu sira IGEADI nian mós hetan atualizasaun atu garante kumprimentu ba norma sira ne’ebé vigora kona-ba Rejime Administrasaun Direta no Indireta Estadu nian.

KM estabelese regra foun ba utilizasaun mákina no ekipamentu sira ho risku aas

Aleinde ne’e, nia dehan Konsellu Ministru (KM) aprova mós projetu dekretu-lei ne’ebé ho objetivu atu estabelese regras kona-ba utilizasaun mákina no ekipamentu sira ho risku aas.

Nia haktuir diploma ne’e define rejime lisensiamentu obrigatóriu ba operadór mákina sira hanesan gindaste, eskavadora, empilladór, retroeskavadora, plataforma elevatória no ekipamentu pezadu sira seluk ne’ebé uza iha konstrusaun sivíl no obra públika.

Ninia objetivu mak atu reforsa seguransa ba traballadór no komunidade, hodi bele prevene asidente no garante katak profisionál sira ne’ebé treinadu no sertifikadu ho di’ak de’it mak opera tipu ekipamentu ida-ne’e.

Entre medida prinsipál sira ne’e, inklui kria kursu formasaun espesífika ho komponente teórika no prátika, ne’ebé organiza husi IGEADI, ne’ebé sei responsavel mós ba emisaun lisensa profisionál.

Diploma ne’e mós estabelese norma mínima sira seguransa téknika nian hodi utiliza ekipamentu sira, regra sirkulasaun iha dalan públika sira no iha área serbisu nian, no prosedimentu ba fiskalizasaun no aplikasaun koima bainhira akontese infrasaun.

“Ohin, ita altera mós IGEADI nia regra hanesan ba sira ne’ebé hetan ona treinamentu presiza iha sertifikadu ida ka hanesan iha lisensamentu ba sira, nune’e joven sira ne’ebé iha interese, sira bele mai hetan formasaun. Karik sira iha oportunidade ruma atu bá serbisu iha estranjeiru, ida-ne’e bele ajuda tebetebes sira, para hodi toma sira-nia konsiderasaun”, dehan.

Tuir nia, lisensiamentu ne’e IGEADI sei koordena ho ajénsia internasionál sira para bele ajuda hodi fó, atu rekoñese mós hanesan iha nasaun sira seluk. “Hanesan iha Timor-Leste karik ema lori karreta iha karta kondusaun”, konklui.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!