iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Parlamentu hein Governu kompleta tratadu ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN

Parlamentu hein Governu kompleta tratadu ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN

Komisaun B Parlamentu Nasionál. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 11 Jullu 2025 (TATOLI)-Komisaun B iha Parlamentu Nasionál ne’ebé trata Asuntu Negósiu Estranjeiru, Defeza no Seguransa hein Governu atu aprezenta tratadu no akordu balun ne’ebé presiza atu konklui antes fulan-Outubru, hodi fasilita adezaun plena Timor-Leste nian ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).

Deputadu Komisaun B, Natalino dos Santos, dehan Komisaun simu ona tratadu hamutuk 20-resin husi Ezekutivu, ne’ebé ko’alia kona-ba izensaun vistu, serbisu aéreu, komérsiu no seluk tan. Tratadu sira ne’e sai hanesan kritériu ba Timor-Leste nia adezaun ba organizasaun ne’e.

Tratadu sira ne’e aprova hotu ona no agora hein Governu atu aprezenta tan tratadu sira seluk ne’ebé presiza atu kompleta.

“Tuir informasaun, sei aprova tan tratadu 40, maibé seidauk haruka mai. Se iha ami konklui, tanba hakarak ka lakohi tenke aselera, ne’ebé komisaun hein hela atu parte Governu aprezenta”, deputadu ne’e hateten ba Tatoli iha PN, ohin.

Nia mós komenta kona-ba resesu parlamentár iha 15 Jullu no sei tama fali iha 15 Setembru maka sei iha Komisaun Permanente ne’ebé sei garante funsionamentu serbisu sira, nune’e bainhira tratadu sira tama fó segimentu ba diskusaun no aprovasaun.

Adezaun ba ASEAN lori benefísiu ba Timor-Leste

Natalino dos Santos realsa katak adezaun Timor-Leste ne’e di’ak ba polítika jeoestratéjika iha rejiaun.

“Benefísiu ba ita mak hola parte iha desizaun rejionál, maibé ita hanesan nasaun foun depende ba ita-nia preparasaun no kapasitasaun iha área oioin no depende ba akordu sira’’, hateten.

Tuir nia, ho adezaun ne’e, fó vantajen ekonómika hodi asesu ba merkadu.

Deputadu husi bankada FRETILIN, Antoninho Doutel Sarmento, admite mós katak adezaun país nian importante tebes, ein termu iha ekonomia. “Se ekonomia aas, sira bele fasilita di’ak. Más, oinsá ita atu reforsa ekonomia ki’ik iha baze, kompete iha merkadu ASEAN ne’e rasik, tenke [halo] esforsu koletivu”, nia hato’o.

Hodi sujere katak presiza reforsa iha sistema liga ba lejizlasaun no halo investimentu di’ak iha setór produtivu hodi kompete iha merkadu ASEAN.

“Inklui apoia setór privadu hodi funsiona ho di’ak, nune’e Governu bele halo investimentu iha ne’ebá, fó ita-nia setór privadu rai-laran hodi hasa’e produsaun sira”, nia akresenta.

Lembra katak Iha simeira ASEAN ba da-46, ne’ebé hala’o iha Kuala Lumpur, Primeiru-Ministru Malázia nian, Dato Seri Anwar Ibrahim, deklara ofisialmente katak Timor-Leste sei sai membru plenu iha Simeira ASEAN ba da-47 ne’ebé sei realiza iha iha Outubru tinan ne’e, iha Kuala Lumpur.

Timor-Leste nia mehi atu adere ba ASEAN hahú kedas iha fulan-Juñu 1974 no ohin loron realiza duni mehi ne’ebé antes ne’e jerasaun tuan sira iha.

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!