iklan

JUSTISA, HEADLINE

Tribunál absolve membru PNTL na’in-tolu husi kazu José Bernardo nia mate

Tribunál absolve membru PNTL na’in-tolu husi kazu José Bernardo nia mate

Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili. Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 16 Jullu 2025 (TATOLI)-Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili liuhusi juis prosesu deside hodi absolve arguidu membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) AAG, TP no TV husi akuzasaun ministériu públiku, ba kazu José Bernardo nia mate iha sela detensaun polísia Kaikoli, ne’ebé akontese iha loron 1 fulan-Setembru tinan-2022.

Desizaun ne’e bazeia ba verifikasaun produsaun, deklarasaun arguidu no sasin, ne’ebé aprezenta durante julgamentu la hatudu faktu katak arguidu sira komete krime sekuestru hanesan haktuir iha lei kódigu penál artigu 160.

“Hafoin prosesu sira-ne’e la’o durante tinan barak nia laran, tribunál halo julgamentu husi faze produsaun provas ba kazu ida-ne’e, ikus-mai juis kolletivu deside unanimidade, improsidente (laiha fundamentu) husi ministériu públika nia akuzasaun hasoru arguidu na’in-tolu, la prova ba krime sekuestru”, deklara juis José Escurial iha sala julgamentu, kuarta-ne’e.

Juis esplika iha nia desizaun, durante atuasaun ne’ebé mak arguidu sira halo ba José Bernardo ne’e di’ak loos no tuir prosedimentu legál ne’ebé prevee iha artigu 52 no 53 alínea 1 husi kódigu prosesu penál Timor-Leste nian.

Nia dehan, arguidu AAG nia atuasaun ne’e tuir prosedimentu legál, tanba momentu ne’ebá simu keixa husi matebian Gaudencio nia bin Verdiana katak nia alin Gaudencio hetan baku husi José Bernardo. Nune’e momentu ne’ebá nia simu no rejista kazu ne’e tuir prosedimentu hodi kontinua prosesu ne’e.

Juiz ne’e hateten, hafoin arguidu AAG simu keixa, nia bá kedas ospitál hodi haree Gaudencio nia kondisaun, no faktu provadu Gaudencio ho kondisaun grave, nune’e arguidu bá José Bernardo nia uma hodi foti José Bernardo, halo identifikasaun.

Hafoin foti, arguidu mós kontaktu kedas Ministériu Públiku no arguidu AAG akompaña husi arguidu TP lori José Bernardo ba sela detensaun.

Notísia relevante:  Tribunál kontinua julga kazu José Bernardo ne’ebé mate iha sela PNTL Kaikoli

“Maibé momentu ne’ebá arguidu TP, molok lori José Bernardo entrega ba arguidu TV iha sela detensaun 12-detempu, arguidu asina no prenxe lista identifikasaun nian no entrega José Bernardo ba arguidu TV hodi tau nia iha koridór besik sela detensaun. Maibé la limite José Bernardo nia liberdade, tanba ne’e arguidu sira-nia atuasaun momentu di’ak no tuir prosedimentu legál no laiha detensaun ilegál no krime sekuestru”, nia afirma.

José Escurial fundamenta iha-nia desizaun ne’e katak relatóriu forense nian hateten laiha ema ruma mak halo asaun hasoru José Bernardo, hodi tau tali iha nia kakorok no rasta, maibé rezultadu forense hatudu José Bernardo mate ho suisida (tara-an).

Juis hatutan José Bernardo momentu ne’ebá sei prenxe hela identifikasaun 12-detempu no arguidu sira la halo detensaun ba nia, tanba ne’e laiha detensaun ilegál no krime sukuestru iha prosesu ne’e.

Nia dehan, tribunál mós halo apresiasaun katak la aprovadu arguidu sira halo violasaun ba kódigu prosesu penál artigu 52 no 53. Tanba estatutu prosesuál seidauk konsidera José Bernardo nu’udar arguidu. Maibé prosesu ne’e la’o hela, la to’o 12-detempu iha oras hitu, José Bernardo mate iha sela detensaun.

Ho desizaun ne’e, Asistente José Bernardo, Olivio Barros no Adelina de Araújo, la simu desizaun ne’e no sei rekore ba Tribunál Rekursu tuir prosedimentu legál mak loron-30.

Tuir observasaun jornalista TATOLI iha terenu hatudu, José Bernardo nia inan ne’ebé partisipa audiénsia ne’e, la simu desizaun tribunál hodi halo barullu iha sala julgamentu ho lian maka’as hasai lia-fuan tribunál bosok-ten. Maske nune’e, minutu balun de’it situasaun hahú hakmatek, tanba prosesu julgamentu no protesaun ba arguidu hetan apoiu seguransa husi parte PNTL.

Krime sekuestru ne’ebé previstu iha artigu 160 kódigu penál haktuir; 1) Ema ne’ebé, fora hosi kazu sira ne’ebé prevee iha lei prosesuál penál, detein, kaer, mantein dadur, ka detein ema seluk, ka iha dalan seluk ne’ebé hasai sira nia liberdade, sei hetan kastigu ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.

Alínea 2) Pena prizaun mak tinan 2 to’o tinan 8 bainhira privasaun ba liberdade: a) Dura liu oras hitunulu resin rua; b) Halo liuhosi asaltu, tortura, ka kualkér tratamentu kruél, degradante, ka dezumanu; c) Kauza, tanba autór nia neglijénsia, vítima mate, ka rezulta iha sira-nia suisídiu; d) Vítima maka ema ne’ebé ezerse públiku, relijiozu, ka polítiku autoridade. e) Hetan promosaun, autorizasaun, ka apoiu hosi ajente ida hosi autoridade públika ka membru ida hosi organizasaun polítika.

Enkuantu lei kódigu prosesu penál iha artigu 52 ne’ebé ko’alia konaba polísia nia podér jerál alínea 1) hatete polísia nia ajente sira, maske tuir sira nia inisiativa rasik, iha obrigasaun atu impede ema atu halo krime, hola notísia kona-ba krime, deskobre krime nia ajente no hola medida kautelár nesesária no urjente atu asegura meiudeprova.

Alínea 2) Polísia iha mos obrigasaun atu, tuir pedidu, ajuda autoridade judisiária sira realiza prosesu nia finalidade, nomeadamente Ministériu Públiku iha inkéritu.

Artigu 53 (Suspeitu nia identifikasaun) alínea 1) hatete polísia nia ajente sira bele husu identifikasaun ba ema ne’ebé sira suspeita katak prepara-án daudaun atu halo, halo ona krime ruma ka hola parte ho ema seluk iha krime ruma.

Alínea 2) kuandu ema ne’e la bele ka lakohi fó nia identifikasaun, polísia sei lori ema ne’e ba postu polisiál ne’ebé besik, ho urbanidade, atu fó meiu nesesáriu no disponivel ba nia atu identifika-án.

Alínea 3) presiza karik, ema suspeitu ne’e tenke sujeita-án ba prova ne’ebé la ofende nia dignidade umana, atu hatene loloos nia identifikasaun, hanesan prova datiloscópica (impresaun liman-fuan nian) no fotográfika no rekoñesimentu fíziku. Alínea 4) molok liu oras-12, maske dilijénsia sira-ne’e la iha rezultadu, tenke fó fali liberdade totál ba ema ne’e, kuandu la iha motivu atu detensaun ba nia.

Alínea 5) aktu sira-ne’ebé hala’o tuir númeru sira iha kotuk tenke hakerek hotu iha autu atu entrega kedas ba Ministériu Públiku.

Notísia relevante: Kazu José Bernardo, MP alega arguidu membru PNTL ho pena efetivu tinan lima

Jornalista       : Natalino Costa

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!