iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

FDCH planeia tinan oin haruka tan bolseiru na’in-30 ba ATMI

FDCH planeia tinan oin haruka tan bolseiru na’in-30 ba ATMI

Diretór Ezekutivu FDCH, Júlio Aparício. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 17 Jullu 2025 (TATOLI)–Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH) planeia tinan oin sei haruka tan bolseiru na’in-30 hala’o estudu iha Akadémika Enjeñaria Mekánika no Industriál (ATMI) iha área tolu, iha Surakarta Indonézia.

“Área estudu tolu ne’e iha ligasaun ba malu hanesan dezeñu mákina, prodús mákina, no uza mákina atu prodús produtu, entaun buat tolu ne’e iha ligasaun ba malu. Tanba ne’e, ema na’in-lima iha área estudu ida,” Diretór Ezekutivu FDCH, Júlio Aparício, informa ba Ajénsia TATOLI, iha ninia knaar fatin, Kolmera, Kinta ne’e.

Tinan oin presiza tan na’in-30, nune’e aumenta tan kada área estudu ema na’in-10, atu nune’e bainhira bolseiru sira ramata estudu fila mai bele serbisu hamutuk no reforsa malu atubele prodús buat ruma.

“Ba ida-ne’e, ha’u fiar katak ida-ne’e kuandu la’o tinan-10 mai, Timor-Leste bele iha mudansa ba área industriál, tanba labarik sire ne’e mesak matenek de’it. Maibé ema-nia ezijénsia ne’e a’as oituan, tanba dehan valór matemátika tenke 8,5 ou 9. Ida-ne’e foin prense rekezitu ema nian iha ne’ebá,” nia akresenta.

Tinan oin ba bolsa ne’e sei foti kualifikadu di’ak liu husi munisípiu la inklui Dili tanba durante ne’e munisípiu sira la asesu ba fundu, entaun fó priodidade ba munisípiu sira atubele asesu.

“Estudante sira mai ho matenek ne’ebé di’ak, maibé kondisaun mak ladi’ak, ezemplu husi mellór kualifikadu ne’ebé sira kompete bá Malázia ba sira-nia skill ba liangua inglés ladún di’ak, entaun na’in-lima mak bele asesu ba IELTS  husi mellór kualifikadu hotu-hotu husi munisípiu sira,” nia akresenta.

Notísia relevante : FDCH prepara $900.000 ba programa bolsa méritu iha tinan 2025

Ho ida-ne’e mak ba área edukasaun, iu-liu ba manorin lian inglés no portugués, tinan oin tau mós bolsu estudu ba mestradu no doutoramentu atu prepara sira iha área inglés.

Diretór Ezekutivu aprofunda, FDCH haree ba área estudu ne’ebé di’ak no lori bolseiru sira ba universisadade ne’ebé mak kualidade, atu nune’e bainhira ramata estudu bele kria rasik kampu traballu.

“Ita komprende katak iha Timor nia kondisaun oin seluk, tanba ne’e ita presiza iha koordenasaun ne’ebé di’ak atu nune’e Estadu gasta osan labele saugate de’it, maibé tenke servisu ba Estadu,” nia katak.

Aleinde ne’e, bainhira bolseiru sira ne’ebé bá hala’o estudu iha universidade ne’ebé nia kustu boot, entaun sira tenke serbisu ba Estadu durante tinan-ualu ba leten, maibé iha universidade sira ne’ebé kustu ladun boot mínimu tinan-lima.

FDCH iha ona planu no komunika ona ho parte ATMI Surakarta Indonézia atu prontu serbisu hamutuk, katak bainhira estudante ne’ebé hala’o estudu iha ne’ebá, iha tinan 2028 bainhira ramata estudu no filafali bele loke paralelu universidade Akadémika Enjeñaria Mekánika no Industriál iha Timor.

Jornalista     : Osória Marques

Editora           : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!