DILI, 06 Outubru 2025 (TATOLI) – Sentru Formasaun Jurídiku Judisiáriu (SFJJ) fó formasaun komplementár ba autór judisiáriu sira kona-ba implementasaun lei nú 6/2023, 1 Marsu kona-bá protesaun labarik no joven iha futuru.
Formasaun ne’e komposta husi Majistratura Judisiária, Majistradu Ministériu Públiku, Defensoria Públiku, Advogdu Privadu no ministériu relevante sira kona-ba importánsia husi lei númeru 6/2023 kona-ba rejime juridiku joven no labarik iha perigu.
Ministru Justisa Sergio Hornai, esplika, objetivu prinsipál husi abertura formasaun ne’e mak instituisaun Estadu ninian nakait ho parséria ida konsolidadu hamutuk no UNICEF atubele lori prarikante sira entende didi’ak importánsia lei númeru 6/2023 ne’e.
“Maioria populasaun labaraik sira iha idade zero to’o tinan lima ita hetan hela apoiu mai husi UNICEF hodi halo rejistu iha territóriu nasionál,” Ministru Sergio ko’alia hafoin abertura formasaun komplementár ba autór judisiariu sira, iha Sentru Formasaun Jurídiku Judisiáriu iha Kaikoli, segunda ne’e.
Nia hatutan, UNICEF hamutuk ho Ministériu Justisa halo rejistu ba labarik ho idade tinan lima (5) to’o tinan 15 iha joven lubuk ida, liuliu iha zona rurál rurál sira hetan hela difikuldade tuir relatóriu balun ne’ebé mak MJ iha no prodús husi ajénsia balun katak labarik barak mak iha fasilidade iha saneamentu ba iha edukasaun no saúde.
Nia dehan, Estadu buka esforsu atu hadi’a atubele halo melloramentu iha sensibilizasaun ba joven sira iha konflitu tanba sira-nia inan aman husik hela sira ka sira hasoru situasaun sira iha tratamentu ida ladiak sosiedade sira.
Tanba ne’e, ohin Sentru Formasaun Jurídiku Judisiáriu realiza formasaun komplementár ba autór judisiariu sira atu reforsa no hakbiit interpretasaun lei prosesuál penál, iha lei prosesuál sivíl no lei kódigu sivil ninian kona-ba labarik sira ne’ebé imputalidade ba krime.
“Formasaun ida-ne’e atu haree kona-ba autoridade judisiáriu sira-nia haree intermu sira-nia kapasidade atu interpreta lei númeru 6/2023, liuliu bainhira labarik sira prátika ba krime ruma, entaun oinsá atu hanesan autór judisiáriu atu haree ida-ne’e,” nia katak.
Nia dehan, polítika Governu nian mak haforsa formasaun iha Sentru Formasaun Jurídiku Judisiáriu koordena ho Konsellu Superiór Majistratura Judisiáriu Ministeriu Públiku no Defensór Públiku atu eleva kuadru tékniku profisionál iha justisa atubele hetan rekoñesimentu ba lei sira iha konvensaun internasionál ba labarik nian.
“Entaun ita-nia formasaun sira ohin ne’e ita presiza fó kontinuidade ba ida-ne’e katak labarik sira labele iha esplorasaun, halo servisu forsada, labarik sira tenke iha direitu halimar, livre no ba eskola,” nia akresenta.
Ministra Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores hateten, kona-ba protesaun ba labarik no joven sira inklui ema vulneravél sira agora MSSI sempre fó protesaun.
Nia husu ba entidade sira inkluzivamente hamutuk hodi prevene joven no labarik iha perigu katak presiza fó atendimentu inkluzivu ba labarik sira.
Prezidente Tribunál Rekursu, Afonso Carmona hateten, lei protesaun ba labarik no joven iha perigu ne’e lei ne’e foun, nune’e formasaun ida Tribunál atu haree hela regra protesaun.
“Formasaun ida-ne’e ita atu haree ninia aplikasaun sira husi lei ne’e, liga ho tratamentu ba labarik sira maos tratos, tanba ne’e formasaun sei ko’alia kona ba ida-ne’e . Formasaun ida-ne’e nu’udar formasaun komplementár ba autór judisiariu oinsá ko’alia kona-ba aplikasaun sira,” nia afirma.
Notísia relevante : PN aprova projetu-lei protesaun ba labarik iha finál globál
Jornalista: Natalino Costa
Editór: Evaristo Soares Martins




