Governu valida roteiru rua husi kompromisu N4G Timor-Leste ba 2024-2030

DILI, 17 Juñu 2026 (TATOLI) – Governu liuhusi Unidade Misaun ba Kombate Stunting (UNMICS) organiza semináriu hodi halo validasaun ba roteiru rua husi Kompromisu Nutrisaun ba Kreximentu (N4G, sigla inglés) Timor-Leste ba tinan 2024-2030.
Diretór-Ezekutivu UNMICS, Joel Maria Pereira, hateten roteiru ne’e importante tanba nu’udar parte husi inisiativa globál ba kompromisu Nutrisaun ba Kreximentu “Nutrition For Growth – N4G”, ne’e Governu Timor-Leste kria ona kompromisu hamutuk sanulu kona-ba nutrisaun ne’ebé tenke atinje to’o tinan 2030 ne’ebé deklara ofisialmente husi Vise-Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino, no lori Governu no Estadu Timor-Leste nia naran iha Simeira N4G ne’ebé hala’o iha sidade Paris-Fransa.
Kompromisu sanulu ba iha N4G) mak hanesan: Habelar distribuisaun husi suplementu Iron Folic Acid no konsellu nutrisaun ba inan isin-rua sira; Habelar jestaun integradu ba má nutrisaun agudai Haforsa kapasidade/koñesementu nutrisaun ba pesol saude sira-nian; Hadi’a sistema baze dadus husi bebé sira ne’ebé foin moris, nomós monitorizasaun ba saúde husi labarik sira-nian; Habelar programa protesaun sosiál ba nutrisaun.

Aleinde ne’e, Apoia implementasaun husi polítika iklima reziliente no diversifikasaun agrikultura; Mellora implementasaun programa merenda eskolár hodi hadi’a kondisaun nutrisaun labarik sira-nian; Haforsa ekuadramentu legál sira ne’ebé ligadu ho sistema ai-han nian; Eleva konxiensia no asesu ba ai-han ne’ebé saudavel no nutritive ba komunidade sira; no Operasionaliza koordenasaun multistakeholder iha rai-laran.
Nune’e, UNMICS ho asisténsia téknika husi Nutrition International dezenvolve ona roteiru ba kompromisu N4G rua, bazeia ba konsulta ho parte Governu liuhusi liña ministeriál relevante sira, parseiru dezenvolvimentu, ajénsia Nasaun Unida iha Timor-Leste, organizasaun sosiedade sivíl, no parte interesada importante seluk iha rai-laran.
Nia dehan atu operasionaliza implementasaun ne’ebé koordenadu husi kompromisu hirak ne’e mak UNMICS hanoin presiza dezenvolve liután roteiru ne’ebé kompriensivu atu sai nu’udar matadalan hodi gia hothotu ba implementasaun kompromisu sanulu ne’e.
“Ita dezenvolve roteiru rua husi kompromisu sanulu ne’e hodi foku uluk mak hanesan ida, hasa’e konxiénsia no asesu ba hahán saudavel no nutritivu iha komunidade sira; rua, habelar programa protesaun sosiál ba nutrisaun, ohin valida”, Joel Maria Pereira hateten.

Objetivu husi semináriu ida-ne’e mak atu halo reflesaun hikas kona-ba kompromisu N4G sira, aprezenta no diskute ezbosu roteiru ba kada kompromisu N4G, harii konsensu kona-ba asaun prioritária sira, arranju implementasaun no mekanizmu koordenasaun ne’ebé nesesáriu atu atinje kompromisu sira-ne’e, no konfirma pasu tuirmai ba finalizasaun no aprovasaun ba roteiru rua ne’ebé hili ona.
Nia esplika katak prosesu dezenvolvimentu roteiru ida-ne’e hahú iha fulan-Novembru 2025 bainhira konsultór sira husi UNMICS no Nutrition Internasional hasoru malu ho stakeholders sira hodi diskute kona-ba atividade no posibilidade husi asaun relevante sira. Bazeia ba informasaun ne’ebé rekolla ona.
Globál Portfolio Director, Nutrition Governance, Nutrition International, Temitope Akintunde, hateten roteiru rua ne’ebé ohin aprova importante tebes ba Timor-Leste, tanba ida-ne’e atu hadi’a situasaun nutrisaun iha Timor-Leste.
“Roteiru rua ne’e la’ós sai hanesan de’it dokumentu no planeamentu maibé ida-ne’e reprezenta dalan klaru ida atu transforma kompromisu sira ne’e ba asaun konkreta ne’ebé bele lori mudansa iha moris ema nian liuliu feto, feto adolesente sira no labarik”, nia dehan.
Tuir nia, importante tebes atu hatene katak roteiru rua ne’e dezenvolvimentu lihuhosi konsulta no diskusaun ho parte oioin. Nune’e, roteiru rua ne’e refere ba realidade Timor-Leste nian no aliña ba prioridade no sistema Governu nian.
“Nutrisaun Internasionál orgullu atu serbisu hamutuk ho Governu no UNMICS iha roteiru rua ne’e ho apoiu finanseiru husi Kanadá, hanesan organizasaun ne’ebé dedika eskluzivamente ba nutrisaun. Ami akredita katak investementu iha nutrisaun mak investimentu ida ne’ebé bele fó retornu boot ba saúde, edukasaun, produtividade no dezenvolvimentu ekonómiku”, nia dehan.

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, hateten roteiru atu hasa’e konxiénsia no asesu ba hahán saudavel no nutritivu ne’e importante tebes tanba hanoin investimentu ba labarik sira no ida-ne’e investimentu ba futuru nasaun nian.
“Ita presiza rapidamente koordenasaun, halo serbisu ne’ebé integradu ho alvu ne’ebé klaru, tanba Governu mós daudaun muda an uitoan ona, oinsá mak ita tau programa kontinuidade, alvu sira ne’ebé tenke klaru”, Assanami hateten.
Nia husu ba UNMICS atu roteiru ne’ebé valida ohin tenke mai ho alvu ne’ebé klaru, ema tenke iha koñesimentu ba nutrisaun, nune’e bele iha alvu atu hatún stunting ne’e to’o númeru hira tenke klaru. Tuir dadus númeru stunting ka rases badak ne’ebé aas ba infánsia iha Timor-Leste ho 47%.
Parseiru dezenvolvimentu sira ne’ebé partisipa iha atividade ne’e mak hanesan Food and Agriculture Organization (FAO), World Food Programme (WFP), International Labour Organization (ILO) no seluk tan.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora

