Top

Pasiente asu tata na’in-17 iha Maliana la simu vasina kompletu tanba stockout

Ilustrasaun vasina raiva. Imajen/Espesiál

BOBONARU,13 Agostu 2026 (TATOLI) – Pasiente na’in-17 ne’ebé asu tata seidauk bele kontinua simu vasina antirrábika tanba stock vasina iha Sentru Saúde Komunitária (SSK) Maliana hotu dezde fulan-Juñu.

Xefe SSK Maliana, Nascimento Mau Leto, konfirma katak, husi fulan-Janeiru to’o Jullu 2026, sentru saúde ne’e konsege fó Vasina Anti-Raiva (VAR) ba pasiente liu 300.

“Ema ne’ebé asu-tata foufoun ne’e simu hotu ona vasina RIG (Rabies Immune Globulin). Depois liu tiha loron ida tenke simu VAR. Maibé, daudaun vasina RIG de’it mak iha, tanba VAR stockout. To’o agora, sidadaun na’in-17 mak seidauk simu vasina VAR”, nia informa ba jornalista sira oha kinta-feira ne’e,

Husi totál pasiente ne’e, Mau Leto konfirma katak na’in-rua mak lakon ona vida ho sintoma ne’ebé suspeita hanesan moras raiva.

“Sira na’in-rua ne’e, ida la simu vasina, maibé ida fali simu vasina RIG iha ospitál”, nia dehan.

Atu prevene propagasaun moras raiva, Nascimento afirma katak Sentru Saúde Maliana kontinua halo promosaun saúde hodi sensibliza ba komunidade kona-ba medidas prevensaun no perigu husi moras referida.

“Husu ba komunidade ne’ebé haki’ak asu atu kesi para labele halo movimentu ba mai hodi tranzmite moras raiva. Husu mós ba komunidade atu hamenus vizita bá ema ne’ebé haki’ak asu, depois karik komunidade balun asu tata tenke mai lalais hodi hetan vasina RIG”, nia hatete.

“Nia husu ba komunidade ne’ebé hakiak asu atu kesi no sulan asu sira iha fatin seguru, atu labele halo movimentu livre no tata ema, tanba bele transmite virus raiva. Komunidade mós presiza evita kontaktu besik ho asu ne’ebé suspeita, no se asu tata ema, tenke lori vítima ba unidade saúde mais besik lalais atu hetan tratamentu no vasina tuir nesesidade,” nia dehan.

Xefe suku Raifun, Domingos Salvador, preokupa no husu ba Governu atu rezolve lalais problema falta vasina, tanba moras raiva bele ameasa ba ema nia vida.

“Se bele halo kompletu vasina ne’e atu prevene ita-nia komunidade afeta moras ne’e bainhira asu tata, nune’e labele impaktu ba sira-nia vida”, dehan.

Domingos Salvadór afirma katak líder komunitáriu simu ona orientasaun husi Autoridade Munisípiu Bobonaru kona-ba partilla informasaun ba haki’ak-na’in sira, inklui orientasaun atu kesi no sulan asu iha fatin seguru hodi evita tranzmisaun vírus raiva.

“Ami orienta ona xefe aldeia, delegadu ho delegada sira, se mak iha asu karik tenke kesi para labele tata ema arbiru, tanba kuandu tata ema mate, entaun asu-na’in mak sei responsabliza ba ema ne’e”, afirma.

Vasina Anti-Raiva mak vasina ne’ebé uza atu prevene no moras raiva iha ema ne’ebé hetan tata ka kanek husi animál ne’ebé suspeita iha vírus raiva.

Bainhira ema hetan tata husi asu, busa ka animál seluk ne’ebé suspeita iha raiva, kanek tenke fase kedas ho bee no sabaun durante minutu 15 no vítima tenke ba unidade saúde atu hetan avaliasaun no tratamentu apropriadu, inklui vasina tuir orientasaun profisionál saúde.

Notísia relevante: Joven ida iha Ritabou mate hafoin asu tata

Jornalista: Sergio da Cruz

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!