DILI, 24 Outubru 2025 (TATOLI) – Timor-Leste nia haka’at hela uitoan de’it atu tama ona ba loron 26 fulan-Outubru, loron ne’e sai nuudar istoria ida-ne’ebé sei la lakon iha ema hotu nia hanoin, loron ne’e nasaun membru sira sei simu Timor-Leste ofisialmente sai nu’udar membru plenu ASEAN ba dala-11.
Notísia Relevante: Dalan ba ASEAN: Adezaun ba ASEAN bele hadi’a TL nia ekonomia (IV)
Timor-Leste nia adezaun ne’e selebra iha ámbitu simeira ASEAN nian ba dala-47 ne’ebé hala’o iha Malázia ne’ebé sei marka prejensa mós husi Prezidente Repúblika José Ramos-Horta no Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no membru Governu sira balu.
Timor-Leste nia adezaun ne’e sai mós momentu importante ida, basa asiste direita husi Prezidente Estadu Unidu Amerika (EUA) Donald Trump.
Bainhira Timor-Leste adere ona hanesan membru plenu, hanesan servisu todan ida ba Governu atu ezekuta, presiza dezenvolve iha setór oioin atu nune’e bele kompete ho nasaun membru sira.
Tanba ne’e edukasaun mós save-ida importante ba Governu atu investe maka’as hodi kapasita rekursu umanu ne’ebé kualidade, halo kooperasaun ho nasaun membru sira hodi haruka joven timoroan sira ba hala’o estudu iha nasaun membru sira iha área tékniku, agrikultura no seluk tan ne’ebé bele ajuda dezenvolve Timor-Leste nia setór produtivu sira.
Lideransa Timor-Leste iha g7+ no papel importante iha Integrasaun ASEAN
Husi esperiensia rekonsiliasaun no boa governasaun, Timor-Leste prontu atu fó kontribuisaun di’ak ba estabilidade rejionál no dezenvolvimentu sustentavel.
Timor-Leste, nasaun ki’ik maibé ho istória resisténsia no esperiensia pas ne’ebé boot tebes, agora kontinua halo trajétoria diplomátika ida ne’ebé iha impaktu global.
Husi lideransa iha organizasaun g7+ to’o adezaun formal ba ASEAN, Timor-Leste hatudu katak mesmu hanesan nasaun foun, nia iha kapasidade atu partilha lisaun ne’ebé valiozu husi esperiensia rekonsiliasaun no boa governasaun.
Jerente Mídia no Komunikasaun g7+, Helche Silvester, hateten ba Tatoli katak adezaun Timor-Leste ba ASEAN hanesan faze importante-ida iha istória diplomátika nasaun-ne’e, maibé liu tan, presiza prepara-aan di’ak atu sai membru ne’ebé bele kontribui efetivamente.
“Ita orgullu tanba adere ona ba membru ASEAN, maibé presiza investe tan iha edukasaun no kapasidade umanu. Joven timoroan sira tenke aprende lian inglês atu fasilita komunikasaun internasionál, tanba membru ASEAN sira maioria uza inglés hanesan lian ofisiál. Ita presiza hadi’a kapasidade institusionál, formasaun tékniku no reforma setór públiku atu fó kontribuisaun efetivu iha mekanizmu ASEAN nian,” Helche hateten.
Oportunidade no desafiu husi integrasaun
Adezaun Timor-Leste ba ASEAN la’ós de’it manán-ida ba diplomásia, maibé mós hanesan oportunidade-ida atu integra ekonomia iha rejiaun Sudeste Aziátiku.
Helche hateten katak, liuhusi adezaun ne’e, Timor-Leste bele hetan benefísiu komérsiál hanesan asesu ba merkadu livre, promosaun investimentu, no kooperasaun edukativu.
“Ida-ne’e oportunidade boot. Bele dada investór sira mai, kria kampu traballu no fo asesu edukasaun ba joven timoroan iha universidáde membru ASEAN ne’ebé kualidade di’ak maibé baratu liu husi Australia ka Europa,” nia dehan.
Helche mós subliña katak, sistema edukasaun iha nasaun ASEAN barak di’ak tebes, no Timor-Leste presiza aprende husi modelu ne’e.
Iha nia haree, partisipasaun Timor-Leste iha fórum polítiku rejionál sei fó espasu atu fó lian ba nasaun ki’ik sira no bele influénsia diskusaun polítika iha rejiaun ne’ebé agora sai sentru ba kompetisaun politika global.
“Rejion Sudeste Aziátiku no Pasifíku importante tebes iha konteúdu global. Adezaun ba ASEAN sei fó oportunidade atu hatudu lian Timor-Leste hanesan nasaun ne’ebé promové pas, demokrasia no solidariedade,” nia hatutan.
Lideransa iha g7+, fundamentu ba reputasaun internasionál
Timor-Leste nia lideransa iha g7+ sai fator fundamental ida ne’ebé ajuda ita iha adezaun ba ASEAN. g7+ mak plataforma ne’ebé forma husi nasaun frájil no konflitu atu promové paz, boa governasaun no dezenvolvimentu. Timor-Leste, hanesan fundadór prinsipál iha 2010, hetan esperiensia boot iha diplomásia no mediador internasionál.
“Ita hanesan fundadór g7+, no husi ne’e ita aprende oinsa atu halo lobi, promové boa governasaun no solidariedade. Benefisiu mak ita hetan husi lideransa g7+ mak reputasaun internasionál hanesan mediador pas,” nia haktuir.
Nia hateten tan, esperiensia Timor-Leste iha g7+ fó oportunidade ba ita atu partilha lisaun iha fórum internasionál, hanesan Peacebuilding Commission no Konsellu Seguransa Nasaun Unidas. Iha situasaun seluk, esperiensia Timor-Leste bainhira halo referendum iha 1999, transformando konflitu ba demokrasia, uza hanesan estudu kazu husi instituisaun internasionál iha Jenebra.
“Instituisaun barak iha Jenebra uza esperiensia Timor-Leste atu aprende oinsa rezolve konflitu hanesan Israel no Palestina. Ida-ne’e prova katak esperiensia Timor-Leste iha valor globál,” nia tenik.
Fahe esperiensia rekonsiliasaun
Iha parte ida-ne’e, Helche hateten katak plataforma ASEAN bele mós sai dalan atu Timor-Leste fahe nia esperiensia di’ak iha área dialogu no rekonsiliasaun. Nia fó ezemplu esperiensia Timor-Leste ho Indonézia, ne’ebé husi konflitu maka’as iha pasadu maibe ikus mai bele simu malu no harii relasaun diplomátika ne’ebé forte.
“Ida-ne’e esperiensia ida-ne’ebé di’ak tebes. Ita bele hatudu ba membru ASEAN seluk katak konflitu la presiza remata ho violénsia, maibé bele rezolve liuhusi dialógu no perdua malu. Nasaun balu presiza aprende husi esperiensia ne’e,” nia subliña.
Nia dehan tan, liuhusi lideransa iha g7+, Timor-Leste hetan reputasaun hanesan mediador pas no promotor demokrasia. Bainhira Timor-Leste lidera g7+, nia sai lian ida ba nasaun frájil sira, no liuhusi ne’e Timor-Leste konsegue hetan rekonesimento no konfiansa iha nivel internasionál.
“Ha’u fó ezemplu bainhira Pessoa Eminente g7+, nebe momentu ne’ebá hanesan mós Primeiro Ministru Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmao envolve iha Republika Áfrika Sentrál, iha grupu rua konflitu, maibé Timor-Leste ajuda fasilita dialógu, no ikus sira hetan pas. Ida ne’e mak lori konfiansa internasionál ba ita, tanba ita mostra katak mesmo nasaun ki’ik, bele kontribui ba pas globál,” Helche hateten.
Reforma institusionál no kapasidade ténika
Ba Timor-Leste atu kompete iha ASEAN, Helche informa katak reforma institusionál presiza maka’as. Timor-Leste tenke simplifika birokrasia, digitaliza servisu públiku, no kria sistema eletróniku atu aumenta transparénsia.
“Ita bele aprende husi Ruanda, nasaun ki’ik maibé ho sistema institusionál di’ak tebes. Sira simplifika birokrasia, investór sira hetan lisensa iha tempu oras 24. Ita mós tenke muda mentalidade ne’e atu investór sira sente konfiansa,” nia dehan.
Nia rekomenda governu atu kria sistema hotu online, atu la halo ema kole dokumentu, no bele fó servisu rápidu, transparente, no efisiente. Formasaun kontinua ba funsionáriu públiku importante atu garante profisionalismu iha nivel rejionál.
Téknolojia, Cybersecurity no Infraestrutura
Helche akontese katak integrasaun ba ASEAN bele sai momentu ida atu fó prioridade ba inovasaun téknológiku. Iha mundu digital ida-ne’e, Timor-Leste presiza adota sistema pagamentu eletróniku, halo modernizasaun digital iha administrasaun públiku, no proteje seguranza sibernétika (cybersecurity).
“Agora ema iha mundu globalizadu uza telemovel atu halo pagamentu, maibé iha Timor-Leste ita seidauk iha sistema ne’e. Ita presiza hadia. Governu tenke fó prioridade ba Cybersecurity atu proteje dadus públiku no priva, tanba ne’e parte ida ne’ebé importante ba konfiansa investór,” Helche tenik.
Helche mos subliña, infraestrutura hanesan fator fundamental. Tanba ita sei organiza enkontru ASEAN barak, Timor-Leste tenke prepara otél, estrada, no instalasaun logístika ida-ne’ebé fó imagem profesonál ba rejiaun.
Konkluzaun: Husi Frájil ba Lideransa
Timor-Leste, husi istória resisténsia, sai ezemplu ida ba mundu kona-ba oinsa nasaun ki’ik bele transforma vulnerabilidade ba forsa. Husi lideransa iha g7+, Timor-Leste hetan konfiansa internasionál, no agora iha adezaun ba ASEAN, nia iha oportunidade atu kontinua promové pas, boa governasaun no dezenvolvimentu sustentavel.
Integrasaun ba ASEAN la’ós deit adezaun polítiku, maibé mós oportunidade atu reforsa identidade nacional ida ne’ebé bazeia iha solidariedade, rekonsiliasaun no esperansa. Maibé, hanesan Helche Silvester hateten, suksesu ne’e depende husi “kapasidade edukasaun, reforma institusionál, no preparasaun téknika Timor-Leste atu hadia-an iha nivel rejionál.”
“Timor-Leste mak nasaun ki’ik, maibé ho esperiensia boot. Agora tempu atu fahe esperiensia ne’e, aprende ho sira seluk, no kontinua halo parte iha dezenvolvimentu rejionál no global.” nia konklui.
Presiza dezenvolve setór turizmu
Iha sorin seluk, Akademista Manuel Vong hateten, adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN hanesan membru plenu iha fulan-Outubru ne’e nu’udar oportunidade boot liuliu atu reforsa liutan nasaun ne’e nia ekonomia.
“Entrada Timor-Leste ba ASEAN, nudar oportunidade boot tebes, ita-bele dehan katak oportunidade ne’e loke mós espasu ba timoroan sira hotu atu iha itersaun entre ema ho ema husi nasaun membru sira, ida-ne’e bele hadi’a mós ita nia setór ekonomia liuliu iha área turizmu nian,” Manuel hateten ba Tatoli.
Nia dehan, haree husi prespetiva turizmu iha aspeitu rua (2) ne’ebé importante oinsa ajuda ekonomia Timor-Leste nian.
“Buat rua ne’ebé importante ne’e mak, ida (1) tenke haree turizmu hanesan atividade negósiu ekonómiku ne’ebé presiza tebes ita-nia esforsu koletivu atu ita bele aproveita odamatan ne’ebé nakloke ba nasaun membru sira no sirkulasaun ema husi nasaun membru ASEAN sira, ida (1) fali mak ita tenke prepara kondisaun tomak atu bele lori turista sira husi nasaun membru sira mai vizita ita-nia nasaun,” nia dehan.
Enkuantu haree husi prespetiva oferta Timor-Leste iha kondisaun tomak tanba ko’alia kona-ba turizmu iha atrasaun prinsipál komplementár atu dada turista mai vizita Timor-Leste.
“Ita iha rekursu naturál, ida-ne’e mós bele dada ita nia turista sira, naturál mak saida? Ita-nia tasi, natureza kulturál sira, ita-nia istoria sira, ita-nia ema sira. Ita bele dehan Timor-Leste nasaun ida-kiik maibé bele ko’alia lian barak,” nia tenik.
Nia hatutan, iha prespetiva seluk mak tenke dezenvolve setór infrastrutura báziku sira importante tebes liuliu aeroportu tanba ida-ne’e mak odamatan boot Timor-Leste nian.
“Parte ida mak ita tenke hadi’a infrastrutura báziku sira, ita-nia aeroportu tenke hadi’a halo di’ak, konektividade aero nian tenke hadi’a duni, maibé ita kontente tanba Governu atu hadi’a ona ita-nia aeroportu, entaun ita simu ho kontente tanba dezenvolvimentu la’o ona,” nia hateten.
Kona-ba finansiamentu akedemista ne’e afirma, Timor-Leste bele iha asesibilidade liuliu kona-ba oinsa prepara fundu ruma iha turizmu nian atu nune’e fó oportunidade ba timoroan sira ne’ebé halo negósiu kona-ba turizmu bele asesu ba kréditu.
“Ita tenke prepara kondisaun ruma, kria fundu ruma ba iha turizmu nian tau de’it husi banku balu, atu nune’e ema balu ne’ebé halo atividade negósiu iha área turizmu nian bele asesu ba kréditu ruma hodi halo investimentu ba setór turizmu hanoin ida-ne’e tulun tebes ita nia setór turizmu mós,” nia relata.
Iha parte seluk kona-ba gastronómia tenke prepara mós kondisaun, bainhira turista sira mai vizita ona Timor-Leste tenke iha ai-haan ida-ne’ebé kria kondisaun atu labele depende ba importasaun ne’ebé demaziadu.
Tanba ne’e, Governu liuhusi Minsitériu Agrikultura tenke servisu maka’as hodi hasa’e produsaun rai-laran.
“Kona-ba konsumu nian, ita tenke halo produsaun rasik iha rai-laran, industria turizmu hanesan industria tersearia, tenke iha ligasaun ho industria primaria, liuliu iha agrikultura, peska, ida-ne’e mak bele suporta ita nia situasaun sira bainhira ema mai vizita ita-nia nasaun,” nia katak.
Kona-ba rendimentu husi turizmu
Eis-Ministru Turizmu no Ambiente hanesan mós akademista timoroan Manuel Vong hateten atu hetan rendimentu ne’ebé di’ak husi setór turizmu tenke halo jestaun di’ak iha Autoridade Turizmu Timor-Leste no mantein autoridade ne’e hanesan Ajénsia atónomu.
Nia dehan, jestaun turizmu industria sei la efetivu iha futuru bainhira Governu muda Autoridade Turizmu Timor-Leste ba diresaun ne’ebé tutela iha Ministériu maibé tenke husi Autoridade ne’e hamrik mesak.
“Ba oin kuandu ita-nia turista sira mai vizita ita-nia nasaun, sira hanesan esperiensia foun, entaun ita tenke servisu maka’as, se mak iha papel ba ida-ne’e, ha’u hanoin Ajénsia no instituisaun Autoridade Turizmu Timor-Leste mak haree kona-ba ida-ne’e, maibé ha’u rona Governu agora atu lori Ajénsia ne’e ba fali iha diresaun ida iha Ministériu Turizmu, ida ne’e labele,” Manuel Vong hateten.
Nu’udar ema ida-ne’ebé konseptór ba Autoridade Turizmu ne’e sente triste bainhira Autoridade ne’e fila ba Ministériu mak jere servisu sei la’o ho lentu.
“Ha’u hanesan ema ida-ne’ebé konseptór ba Autoridade Turizmu Timor-Leste ita hakarak duni atu kria instituisaun ne’e hodi halo jestaun ba Turizmu iha teritoriu tomak, ida-ne’e la’ós birokrasia, ne’e nia halo duni knar ba indistria Turizmu, jere instituisaun ne’e hanesan negósiu, la’ós jere instituisaun ne’e hanesan fali birokrasia ne’e ita sei la hakat ba oin,” Vong tenik.
Nia dehan, iha mundu turizmu distinasaun prinsipál mak Autoridade Turizmu atu halo jestaun ne’ebé di’ak nun’e bele hetan rendimentu husi turista sira bainhira vizita nasaun ne’e.
“Ha’u nia husu mak ne’e, Governu labele taka ou muda fali Autoridade Turizmu ne’e hanesan fali unidade ida, ne’e labele no investór sira mós laiha korajen atu mai halo investimentu iha ita-nia nasaun tanba ita la kria Ajénsia ida autónomu hodi jere ita-nia industria turizmu tantu iha oferta no prokura,” nia tenik.
Hanesan akademista haree katak, dalaruma Governu koloka lideransa ne’ebé atu lidera Autoridade Turizmu Timor-Leste mak seidauk loos, ho nune’e fó prezudika ba servisu hotu.
“Dalaruma ita tau ema mak la hatene atu jereiha Autoridade Jerál Turizmu ne’e, dalaruma mós ema ne’ebé ita tau laiha esperiensia kona-ba jestaun turizmu, maibé kuandu fó ba ema ne’ebé estuda kona-ba turizmu bele halo netik buat ruma ba nasaun ne’e, se ita atu lori turista sira mai, ema sei haree ita-nia Ajénsia turizmu nian halo jestaun di’ak ba turista sira ka la’e, se ita halo jestaun di’ak iha Autoridade Turizmu mak sei dada ema barak mai vizita ita-nia nasaun,” Vong afirma.
Nia hatutan, uluk kedan nia haree ona dokumentu kona-ba oinsa atu dezenvolve turizmu Timor-Leste nian tuir kultura no realidade ne’ebé nasaun ne’e iha.
“Uluk ha’u lee ona ita-nia dokumentu sira kona-ba konseitu atu dezenvolve ita nia turizmu sira kondis ho ita-nia realidade, ho ita nia kultura ho ita nia istoria, entaun ita la presiza dezenvolve uluk Otél andar boot-boot atu turista sira mai hela, ida-ne’e presiza, ita nia turista sira mai atu haree buat foun ruma husi ita, ida-ne’e fila ba ita nia jestaun,” nia konklui.
Hatene kona-ba Autoridade Turizmu Timor-Leste
Autoridade Turizmu Timor-Leste nudar entidade ne’ebé responsavel ba promosaun, formasaun, koordenasaun, no dezenvolvimentu setór turizmu nasaun nian, hodi unifika nia kompeténsia sira hodi hasa’e turizmu. Ninia misaun maka atu hametin ekonomia liuhosi dezenvolvimentu no promosaun turizmu, hodi haree ba oferta no demanda.
Autoridade Turizmu Timor-Leste hala’o operasaun ho supervizaun hosi ofisiál governu nian ne’ebé responsavel ba turizmu.
Funsaun no objetivu prinsipál sira husi Autoridade Turizmu Timor-Leste
Promosaun: Atu halo publisidade no promove Timor-Leste nia poténsia turizmu.
Hasa’e Kapasidade: Atu fornese formasaun no rekursu ba dezenvolvimentu setór nian.
Koordenasaun: Atu unifika kompeténsia institusionál sira hodi hasa’e turizmu, hodi integra setór públiku no setór privadu.
Dezenvolvimentu: Atu kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian liuhusi indústria turizmu.
Regulamentu: Atu define no regula fatin sira ne’ebé iha poténsia turizmu, superviziona no jere atividade hirak ne’e.
Kriasaun no dezenvolvimentu Autoridade Turizmu Timor-Leste sai fundamentál ba estratéjia kreximentu turizmu nian iha Timor-Leste, ho objetivu atu kria entidade ida de’it no efisiente ba jestaun no dezenvolvimentu setór nian.
Akordu adezaun ne’ebé aprova iha PN
Iha loron 29 fulan-Setembru 2025 Parlamentu Nasionál (PN) aprova akordu lima kona-ba adezaun Timor-Leste ba Akordu kona-ba Estabelesimentu Fundu Fidusiáriu ba Saúde Animál iha ASEAN no Protokolu Altera Akordu nian, Akordu Kooperasaun Enerjétika ASEAN no Akordu Liberalizasaun Servisu Transporte Aéreu, Akordu Janela Únika, no Aduaneira.
Akordu kona-ba Estabelesimentu Fundu Fidusiáriu ba Saúde Animál ne’e ho objetivu mak kria mekanizmu finanseiru rejionál dedikadu hodi apoiu programa no inisiativa prevensaun, kontrolu no eradikasaun moras animál ho espesiál foku moras transfronteira ho pontensiál impaktu iha saúde públika, seguransa alimentár no ekonomia Estadu-membru.
Fundu ne’e hanesan instrumentu solidariedade no kooperasaun rejionál, promove mobilizasaun rekursu ba fortalesimentu saúde animál. No dezenvolvimentu kapasidade téknika no instituisionál no apoiu implementasaun polítika sanitária aliña ho prinsípiu abordajen integrada.
Protokolu ne’e mellora mekanizmu operasional no jestaun fundu, asegura efisiénsia aas, transparánsia no aliñamentu no nesesidade atuál Estadu-membru, inklui país sira ne’ebé iha prosesu adezaun.
Akordu ne’e konstitui faze estratéjika iha prosesu integrasaun rejionál, permite país asesu finansiamentu tékniku no instituisionál hodi reforsa ninia sistema vijilánsia, resposta sanitária no dezenvolvimentu setór agropekuáriu, iha konformidade ho padraun rejionál ASEAN.
Tuir relatóriu no pareser Komisaun B ba asuntu Negósiu Estranjeiru, Defeza no Seguransa, tuir artigu 2 iha kriasaun fundu ne’e kada Estadu-membru kontribui ho osan ba Fundu tuir kalendáriu kontribuisaun define $100.000 no $300.000 distribui ba tempu tinan lima ka neen.
Komisaun konsidera pakote instrumentu internasionál ne’ebé ezije hodi iha roteiru ne’ebé iha konstitui kumprimentu no obrigasaun prevista ba adezaun país nian ba ASEAN. Nune’e favoravel atu hetan aprovasaun proposta rezolusaun ne’e.
Kona-ba aprovasaun adezaun Timor-Leste (TL) ba Akordu Kooperasaun Enerjétika iha ASEAN ho ninia Protokolu Rua no Alterasaun (1995-1997), akordu ne’e asina iha Manila iha 24 Juñu 1986 ho ninia Protokolu Alterasaun 1995 no 1997 atu estabelese kuadru jurídiku ida vinkulativu kooperasaun rejionál iha matéria enerjia, abranje seguransa enerjétika, efisiénsia no konservasaun, formasaun téknika no promosaun investimentu iha setór.
Rekoñese setór enerjétiku nu’udar pilár esesiál seguransa nasionál no dezenvolvimentu ekonómiku, ho integrasaun Timor-Leste ba Akordu ne’e no ninia Protrokolu Alterasaun pasu desizivu hodi krexe seguransa enerjétika, diversifikasaun fonte asesu teknolojia, formasaun no investimentu rejionál.
Kontribui hodi fortalese reziliénsia país hasoru xoke enerjétiku no risku ambientál, permite partisipa iha mekanizmu rejionál emerjénsia enerjétika, efisiénsia no konservasaun, benefísiu transferénsia teknolojia boa prátika.
Relasiona ho aprovasaun ba adezaun ba Akordu Multilaterál ASEAN kona-ba Liberalizasaun Totál Servisu Transporte Aéreu ba Karga ho ninia Protokolu rua ne’e asinadu iha 2009 ho objetivu liberaliza servisu karga aérea entre Estadu-membru asesu direitu tráfegu, izensaun aduaneira no uzu aeronave arrenda, kompleta ho Protokolu rua kona-ba pontu dezignadu no aeroportu internasionál.
Adezaun ba Protrokolu ne’e reprezenta pasu estratéjiku ba integrasaun plena Timor-Leste iha komunidade ASEAN, reforsa konetividade lojístika, komérsiu no insersaun rejionál país.
Janela Únika
PN aprova mós proposta rezolusaun númeru 32/VI(2a) aprova adezaun país ba Akordu no Protokolu ASEAN kona-ba Janela Únika.
Akordu ne’e adotadu iha Kuala Lumpur, Malázia 4 Setembru 2015, konstitui rejime jurídiku vinkulativu ba implementasaun Janela Únika ASEAN nu’udar plataforma dijitál rejionál ba troka eletrónika informasaun komersiál, aduaneira no lojístika.
Janela Únika ASEAN konstitui infraestrutura instituisionál esensiál ba aplikasaun efisiente dispozisaun Akordu kona-ba Komérsiu Merkadória ASEAN, inklui fasilita sirkulasaun transfronteira merkadoria.
No promove transparénsia iha prosedimentu aduaneiru, redús barreira laiha tarifa no asegura intoruperabilidade sistema nasionál Janela Únika Estadu-membru ASEAN.
Matéria Aduaneira
Aprova mós proposta rezolusaun PN númeru 33/VI(2a) adezaun país ba Akordu ASEAN iha Matéria Aduaneira.
Akordu ne’e adotadu iha Phnom, Kamboja, iha 30 Agostu 2012, ho objetivu armoniza no norma prosedimentu aduaneiru, promove no fasilitasaun komérsiu rejionál no reforsa kooperasaun téknika entre Estadu-membru ASEAN.
Akordu ne’e reprezenta pasu esensiál ba Timor-Leste nia integrasaun iha ASEAN kontribui hodi modernizasaun administrasaun aduaneiru nasionál, aumenta transparénsia no efisiénsia prosedimentu no promosaun ho previzibilidade aas ba operadór ekonómiku.
Akordu investimentu ASEAN ne’ebé aprova husi PN
Iha loron 20 fulan-Outubru 2025 – Parlamentu Nasionál (PN) Timor-Leste aprova ona adezaun Timor-Leste ba Akordu Globál Investimentu ASEAN no respetivu protokolu haat (4) ho rezultadu votasaun a-favór 64, laiha kontra no abstensaun.
Akordu ne’e adotadu iha Cha-an, Tailándia iha 2009, ho ninia Protokolu Alterasaun (2014, 2017 no 2020) estabelese kuadru jurídiku ida abrajente ba liberalizasaun, fasilitasaun, promosaun no protesaun investimentu iha rejiaun.
Konsidera adezaun ba akordu ne’e no respetivu protokolu konstitui rekizitu fundamentál iha roteiru bá adezaun país bá ASEAN, iha kuadru pilár ekonómiku no bele implementa hafoin adezaun formál.
Iha relatóriu ikus ASEAN subliña signifikativa ba implementasaun roteiru ba adezaun plena Timor-Leste ba organizasaun aprovadu iha Maiu 2023, durante simeira bá da-42 ASEAN iha Labuan Bajo, permite konklui husi prontidaun país hodi asume kualidade membru.
Nune’e mós Simeira ASEAN realiza iha Malázia iha Maiu 2025, líder sira deside admite formalmente Timor-Leste hanesan membru 11 ASEAN, ne’ebé sei ofisializa iha Simeira ASEAN da-47 iha Malázia iha 26 Outubru ne’e.
Tuir Konstituisaun kompete ba Parlamentu Nasionál atu halo aprovasaun akordu internasionál no proposta mai husi Governu.
Vise Ministra ASEAN, Milena Rangel, hateten akordu ida-ne’e abrajente ba ASEAN nian ko’alia kona-ba investimentu.
“Ita iha lista rezerva, durante negosiasaun halo ita asegura salvaguarda ita-nia interese nasionál, katak investimentu ne’ebé ita loké ba investimentu estranjeiru sira sempre protejidu,” nia esplika.
Governante ne’e, agradese ba kontribuisaun Parlamentu nian tanba ohin halo ona aprovasaun ikus ba akordu referidu hodi kumpre rekizitu sira ASEAN ne’ebé ezije Timor-Leste atu hola parte antes adezaun formál.
“Atu hatudu ita demostra duni kompromisu forte husi Estadu, Governu, Parlamentu, setór privadu, sosiedade sívil katak, adere duni ba organizasaun rejionál ne’e, ita kumpre duni rekizitu ne’ebé estipuladu iha roteiru atu sai membru plenu,” nia akresenta.
Deputada Bankada KHUNTO, Olinda Guterres, hateten aprovasaun akordu ne’e pasu estratéjiku atu lori investimentu mai hanesan tuir objetivu ASEAN atu promove ambiente investimentu ne’ebé klaru.
Iha apresiasaun akordu ne’e, deputadu sira husi bankada Governu no opozisaun maiória hato’o apoiu totál ba adezaun país nian ba ASEAN no kontinua rekomenda Governu atu tau atensaun ba setór privadu nasionál hodi kompete, apoiu empreza ki’ik no médiu hodi fó oportunidade loos iha espasu ekonómiku foun ida-ne’e, kapasitasaun rekursu umanu, solusiona kestaun atribuisaun sertifikadu rai, armoniza lei investimentu ho padraun rejionál.
Nune’e mós lei sosiedade komersiál, prioriza setór estratéjiku hanesan agrikultura no seluk tan, reforsa kapasidade instituisionál monitoriza investimentu estranjeiru garante transparánsia real no benefísiu povu.
Lembra iha semana hirak liubá, Parlamentu aprova ona tratadu no akordu hamutuk 26 relasiona ho adezaun país ba ASEAN.
Governu aprova proposta rezolusaun 15 kona-ba adezaun TL ba ASEAN
Iha loron 12 fulan-Setembru Governu Timor-Leste aprova ona Proposta Rezolusaun 15 husi Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Maria Rangel, nu’udar parte atu kumpre kompromisu sira ne’ebé halo ona iha roteiru ba adezaun plena Timor-Leste iha ASEAN.
Milena Rangel dehan loron ba adezaun ne’e besik daudaun ona, maibé iha rekizitu balun tenke kumpre, tanba ne’e mak liuhusi Konsellu Ministru estraordinária lori tan akordu sira ne’ebé tenke finaliza iha duni roteiru nia-laran, liuliu kritériu daruak nian iha akordu 75 ho instrumentu legál lubuk ida.
“Ohin ita lori mai ne’e husi parte komunidade polítika seguransa nian iha hitu ne’ebé tenke halo duni proposta rezolusaun ba Parlamentu Nasionál inklutativu nia karáter solene hetan aprovasaun iha Parlamentu Nasionál. Nune’e, iha parte komunidade ekonómiku ninian iha akordu ualu, nune’e ohin loron mai Konsellu Ministru haree, aprova, ohin kedas haruka bá Parlamentu Nasionál,” Milena Rangel, hateten.
Nia dehan maski daudaun Parlamentu Nasionál resesu hela, maibé bainhira tama fali haree no trata asuntu ne’e hanesan espesiál ida atu to’o fulan oin bele finaliza hotu ona akordu sira ne’ebé Timor-Leste tenke ratifika, tanba sai Estadu membru sai hola parte ba akordu sira ne’e hotu.
Nia esplika rezolusaun akordu ASEAN 15 ne’ebé ohin aprova mak hanesan protokolu ba Karta ASEAN kona-ba Mekanizmu Rezolusaun Litíjiu. Protokolu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Hanoi iha tinan 2010, estabelese prosedimentu formál ba rezolusaun pasífika ba litíjiu entre Estadu-Membru sira ASEAN nian kona-ba interpretasaun ka aplikasaun ba Karta organizasaun no instrumentu jurídiku organizasaun nian sira seluk.
Timor-Leste nia adezaun ba protokolu ida-ne’e no ninia instrumentu komplementár sira sei permite ninia partisipasaun plena iha mekanizmu rezolusaun disputa rejionál sira, garante tratamentu hanesan no asesu ba meiu institusionál sira ne’ebé disponivel ba Estadu-Membru sira. Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu jurídiku no polítiku ba prinsípiu sira Estadu Direitu no solusaun pasífika ba disputa sira, nune’e konsolida ninia integrasaun polítika no jurídika iha komunidade ASEAN.
Rua, akordu kona-ba Priviléjiu no Imunidade ASEAN nian. Akordu ida-ne’e rekoñese estatutu legál ASEAN nu’udar organizasaun intergovernamentál no define priviléjiu no imunidade sira ne’ebé nesesáriu ba funsionamentu ninia órgaun sira, Sekretáriu-Jerál, pesoál Sekretariadu nian, Reprezentante Permanente sira no funsionáriu sira ne’ebé iha misaun iha territóriu Estadu-Membru nian.
Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne’e sei permite nasaun ne’e atu partisipa ho kondisaun ne’ebé hanesan iha estrutura no atividade ASEAN nian, garante kondisaun atu sai uma-na’in ba enkontru, misaun no projetu organizasaun nian. Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste reforsa ninia kompromisu ba direitu internasionál, kria kondisaun jurídika ne’ebé adekuadu ba kooperasaun rejionál no konsolida ninia integrasaun plena iha ASEAN.
Akordu seluk mak kona-ba Estabelesimentu Sekretariadu ASEAN no nia Protokolu Modifikativu sira. Sekretariadu ASEAN nian, ho sede iha Jakarta, Indonézia, nu’udar organizasaun nia órgaun administrativu prinsipál, responsavel atu koordena no implementa desizaun hosi nia órgaun sira, jere programa rejionál sira no promove koezaun entre Estadu-Membru sira.
Akordu no ninia protokolu modifikativu define estrutura, funsionamentu no atribuisaun sira hosi órgaun ida-ne’e, ne’ebé nu’udar instrumentu jurídiku fundamentál sira ba ninia funsionamentu ne’ebé regulár no efetivu. Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne’e garante nia integrasaun plena iha arkitetura institusionál ASEAN nian no permite partisipasaun ativa nasaun iha prosesu administrativu no foti desizaun organizasaun nian.
Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste rekoñese formalmente sekretariadu nia papél sentrál no hametin nia kapasidade atu kontribui ba koordenasaun no implementasaun polítika rejionál sira.
Akordu dahaat mak kona-ba Estabelesimentu Fundu Dezenvolvimentu ASEAN (ADF) no nia Protokolu. Instrumentu jurídiku ida-ne’e estabelese baze jurídiku no institusionál ne’ebé nesesáriu ba mobilizasaun, jestaun no aplikasaun rekursu ba finansiamentu programa no projetu kooperasaun rejionál nian.
Timor-Leste nia adezaun ba mekanizmu ida-ne’e garante nia elejibilidade atu hetan benefísiu hosi finansiamentu ASEAN nian no partisipa iha prosesu planeamentu, avaliasaun no ezekusaun programa sira ne’ebé finansia hosi Fundu sira-ne’e. Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste kompromete atu kontribui ba fundu komún, ho kontribuisaun inisiál hamutuk millaun $1.
Akordu dalimak mak tratadu kona-ba Asisténsia Mútua iha Asuntu Penál. Tratadu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2004, nu’udar instrumentu jurídiku rejionál ida ba kooperasaun penál entre Estadu-Membru sira ASEAN nian. Tratadu ne’e estabelese mekanizmu formál ba asisténsia resíproka iha investigasaun, inkéritu, rekolla no fahe prova, tramitasaun no forma asisténsia legál sira seluk iha kazu penál sira.
Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne’e sei hametin kooperasaun internasionál iha prevensaun no represaun krime organizadu transnasionál, promove justisa penál ne’ebé efetivu, partilla informasaun no ezekusaun pedidu asisténsia legál entre Estadu-Membru sira ASEAN nian.
Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste aliña ho kompromisu sira ne’ebé halo ona iha Roteiru ba Adezaun ba ASEAN no hametin nia sistema justisa penál, hodi kontribui ba prevensaun no represaun efetivu hosi krime sira hanesan brankeamentu kapitál, korrupsaun, tráfiku droga no tráfiku umanu.
Akordu daneen mak konvensaun ASEAN kona-ba Kombate Terrorizmu. Konvensaun ida-ne’e, ne’ebé adota iha Cebu, Filipina, iha tinan 2007, estabelese enkuadramentu legál vinkulativu ida hodi hametin kooperasaun rejionál iha prevensaun, investigasaun no represaun ba terrorizmu iha nia forma hotu-hotu, tuir prinsípiu direitu internasionál, inklui respeitu ba direitu umanu no direitu umanitáriu.
Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ne’e sei permite atu aliña lejizlasaun no polítika nasionál sira ho kompromisu rejionál, garante nia partisipasaun iha mekanizmu koordenasaun no resposta koletiva ASEAN nian. Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste reforsa nia integrasaun iha arkitetura seguransa rejionál no hatudu nia kompromisu ba pás, estabilidade no kooperasaun internasionál hodi kombate terrorizmu.
Akordu dahituk mak Konvensaun ASEAN kontra Tráfiku Umanu, liuliu feto no labarik. Konvensaun ida-ne’e, ne’ebé adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2015, nu’udar instrumentu jurídiku rejionál fundamentál ida iha kombate hasoru tráfiku umanu, ho foku espesiál ba protesaun feto no labarik sira.
Diploma ne’e estabelese mekanizmu kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian hodi hametin prevensaun, investigasaun no represaun ba krime ida-ne’e, no mós atu garante apoiu no asisténsia ba vítima sira. Timor-Leste nia adezaun sei permite enkuadramentu lejizlativu nasionál atu aliña ho kompromisu rejionál no internasionál sira, hametin instituisaun sira ne’ebé responsavel ba justisa no protesaun sosiál no konsolida kooperasaun rejionál hodi kombate krime organizadu transnasionál.
Akordu daualuk mak ASEAN kona-ba Asuntu Aduaneira. Akordu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Phnom Penh iha 2012, estabelese enkuadramentu jurídiku vinkulativu ida ba armonizasaun, modernizasaun no kooperasaun rejionál iha asuntu aduaneira entre Estadu-Membru sira ASEAN nian.
Ninia objetivu maka atu fasilita komérsiu intra-rejionál, promove modernizasaun administrativa no garante transparénsia, efisiénsia no seguransa boot liu iha prosedimentu aduaneiru nian.
Akordu dasiak mak kona-ba Protokolu ASEAN ba Janela Únika (ASEAN Single Window). Instrumentu legál lubuk ida-ne’e, ne’ebé adota husi tinan 2005 to’o 2015, nu’udar rejime vinkulativu ba kriasaun no funsionamentu Janela Únika Nasionál, ne’ebé interligadu liuhosi Janela Únika ASEAN. Sistema ne’e permite tramitasaun eletrónika ba dokumentu komersiál, aduaneiru no lojístiku sira, hodi promove transparénsia no efisiénsia iha prosedimentu fronteira nian.
Akordu dasanulu mak Protokolu no Alterasaun Protokolu kona-ba Nomenklatura Tarifária Armonizada ASEAN (AHTN). Instrumentu sira-ne’e, ne’ebé adota husi 2003 to’o 2010, estabelese nomenklatura komún ba klasifikasaun tarifária merkadoria nian iha rejiaun, bazeia ba Sistema Armonizadu hosi Organizasaun Mundiál Alfándega nian. AHTN esensiál ba implementasaun Akordu kona-ba Komérsiu Merkadoria ASEAN (ATIGA).
Akordu da-11 mak Kuadru ASEAN kona-ba Fasilitasaun Tránzitu Merkadoria (AFAFGIT) no nia Protokolu sia. Akordu ida-ne’e, konklui iha 1998, estabelese rejime jurídiku armonizadu ida ba tránzitu internasionál merkadoria nian liuhosi terrestre entre Estadu-Membru sira ASEAN nian, inklui regra kona-ba permisaun tránzitu, postu fronteira, rekizitu tékniku ba veíkulu sira, seguru obrigatóriu, medida sanitária no transporte merkadoria perigozu sira.
Akordu da-12 mak Multilaterál ASEAN kona-ba Liberalizasaun Totál Servisu Pasajeiru nian (MAFLPAS) no ninia protokolu haat. Akordu ida-ne’e, asina iha tinan 2010, nu’udar pilár ida hosi Merkadu Úniku Aviasaun ASEAN (ASAM) no estabelese rejime jurídiku vinkulativu ida ba liberalizasaun plena hosi servisu aéreu regulár pasajeiru nian entre Estadu-Membru sira. Ninia Protokolu permite operasaun code-share no ko-terminalizasaun iha rota internasionál sira.
Merkadu Úniku Aviasaun ASEAN ho objetivu atu promove espasu aéreu ida ne’ebé integradu, seguru, kompetitivu no liberalizadu entre Estadu-Membru sira ASEAN nian.
Akordu da-13 mak Multilaterál ASEAN kona-ba Liberalizasaun Totál hosi Servisu Transporte Aéreu Karga (MAFLAFS) no nia Protokolu rua. Akordu ida-ne’e, asina iha 2009, regula prestasaun serbisu aéreu karga entre Estadu-Membru ASEAN, hodi garante direitu tráfiku resíproku lahó restrisaun ba kapasidade, frekuénsia ka tipu aeronave.
Akordu ne’e mós prevee izensaun taxa no direitu aduaneiru kona-ba materiál no ekipamentu aeronáutiku nian, posibilidade atu halo operasaun ho aeronave alugadu, no mós medida hodi garante konkorrénsia leál no seguransa operasionál.
Akordu Kooperasaun Enerjétika ASEAN no nia Protokolu Alterasaun rua (1995 no 1997) maka akordu da-14, akordu ida-ne’e, ne’ebé asina inisialmente iha Manila iha tinan 1986 no altera iha tinan 1995 no 1997, estabelese enkuadramentu jurídiku vinkulativu ida ba kooperasaun enerjétika rejionál, ne’ebé kobre investigasaun, esplorasaun no dezenvolvimentu rekursu enerjétiku sira, efisiénsia no konservasaun enerjétika, seguransa no planu emerjénsia, formasaun téknika, no mós promosaun investimentu.
Protokolu sira ne’e habelar área kooperasaun no adapta estrutura institusionál ASEAN nian.
Akordu ikus mak kona-ba Estabelesimentu Fundu Fidusiáriu ba Saúde Animál ASEAN nian no nia Protokolu Alterasaun.
Mekanizmu finanseiru ida-ne’e ho objetivu atu apoia finanseiramente inisiativa rejionál sira iha área saúde animál nian, hodi kontribui ba prevensaun, kontrolu no erradikasaun moras transfronteirisu sira, no mós hametin kapasidade institusionál hosi Estadu-Membru sira iha área ida-ne’e.
Protokolu ne’e introdús melloria iha governasaun no jestaun fundu nian, reforsa ninia transparénsia no resposta ba nesesidade emerjente rejiaun nian, tuir prinsípiu boa governasaun no solidariedade rejionál.
Kriteria sira TL nia adezaun
Durante Simeira ASEAN bá dala-46 iha Kuala lumpur Malázia líder hotu-hotu fó apoiu tomak bá Timor-Leste atu bele adere bá ASEAN ne’ebé nu’udár forum importante, hodi ko’alia kona-bá situasaun hotu-hotu ne’ebé akontese iha mundu.
Maibé Timor-Leste nia adezaun ba membru plenu ASEAN sei ofisializa iha simeira ASEAN ba dala-47 ne’ebé sei realiza fulan-outubru mai ne’e iha nasaun Malázia.
Kriteria sira atu adere ba membru ASEAN
- Prosedimentu sira ba aplikasaun no admisaun ba adezaun ASEAN sei regula husi Konsellu Koordenadór ASEAN nian.
- Admisaun ba adezaun bazeia ba kritériu sira tuirmai:
(a) fatin ne’ebé rekoñesidu jeografikamente iha rejiaun Sudeste Aziátiku;
(b) rekoñesimentu husi Estadu Membru ASEAN hotu-hotu;
(c) akordu atu sai vinkuladu no kumpri Karta; no
(d) abilidade no vontade atu hala’o obrigasaun sira husi membru sira.
- Admisaun ba membru foun sei deside ho konsensu husi Simeira ASEAN, bazeia ba rekomendasaun husi Koordenadora ASEAN Konsellu.
- Nasaun rekerente sei hetan aseitasaun hosi ASEAN wainhira asina Instrumentu Adezaun nian ba Karta.
Konsulta no konsensus
- Hanesan prinsípiu báziku, foti desizaun iha ASEAN bazeia ba kona-ba konsulta no konsensu.
- Bainhira labele hetan konsensu, Simeira ASEAN bele deside oinsá desizaun partikulár ida sei foti.
- Laiha buat ida iha númeru 1 no 2 artigu ida-ne’e nian maka afeta maneira iha ne’ebé desizaun sira halo tuir hakerek iha instrumentu legál ASEAN nian ne’ebé relevante.
- Iha kazu violasaun grave ba Karta ka inkumprimentu, asuntu ne’e sei refere ba Simeira ASEAN ba desizaun.
Ho adezaun ne’e, akadémiku sira iha Timor-Leste ida-idak fó sira nia hanoin kona-ba Timor-Leste nia adezaun ne’e.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes




