DILI, 07 Novembru 2025 (TATOLI)—Vise-Ministra Asuntu ASEAN, Milena Rangel, klarifika Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN la’ós ohin tama hetan kedan nia benefisiu maibé liuhusi prosesu.
Notísia Relevante: Timor-Leste adere ba ASEAN hanesan vitoria koletiva povu TL nian
“Ita-nia integrasaun rejionál ne’e, la’ós buat ida agora ita tama, derrepente ita tenke goza kedan nia benefisiu. Benefisiu ita goza bainhira ita kumpre ona kompromisiu hirak ne’ebé iha,” Milena hateten durante ámbitu diskusaun ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 faze jeneralidade ba loron da-tolu, iha Parlamentu Nasionál, sesta ne’e.
Nia dehan, kompromisiu ne’ebé Timor-Leste halo ho nasaun membru sira, bilateralmente ho negosiasaun kada nasaun Estadu membru.
“Ita presiza halo negosiasaun ho nasaun Estadu membru sira liuliu ba akordu ekonomia sira. Iha akordu hirak ne’e, ita fó kompromisu bazeia ba ita-nia interese nasionál. Ita hakarak duni goza merkadu livre maibé ita tenke iha interese nasionál ne’ebé aseguradu, entaun presiza tempu,” Milena dehan.
Nia hatutan, prioridade seluk ne’ebé ko’alia iha roteiru mak asegura adezaun ne’ebé Timor-Leste liu ona no ba oin sei ko’alia liu kona-ba instrumentu legál kuaze 48.
“Tuir fali maim instrumentu legál 106 ne’ebé hodi haree ba prioridade sira tuir ma. Servisu sei kontinua, maibé atu hateten katak ida-ne’e la’ós de’it Timor-Leste mak implementa mesak maibé hamutuk ho nasaun membru 10 seluk, entaun ita sei servisu hamutuk nafatin ho sira,” nia dehan.
Nia esplika, dala barak ema heree liu ba Timor-Leste nia integrasaun rejionál ko’alia liu ba produtu agrikola, maibé iha mós buat seluk ne’ebé importante.
“Ita dala barak ko’alia de’it kona-ba seguransa alimentár, maibé iha buat seluk ne’ebé ita atu haree. Ko’alia kuantidade ba seguransa alimentár, ita seidauk bele kompete maibé ko’alia kona-ba kualidade ita bele compete. Maibé, ita hotu servisu hamutuk hanoin ba oin ita bele,” nia hateten.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes





