iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

ASSEPOL destaka valór rezisténsia no direitu demokrátiku iha semináriu

ASSEPOL destaka valór rezisténsia no direitu demokrátiku iha semináriu

ASSEPOL realiza semináriu hodi konvida universitáriu sira iha Dili hodi partisipa. Foto TATOLI/Arminda Fonseca

DILI, 05 Dezembru 2025 (TATOLI) – Asosiasaun Eis-Prizioneiru Polítiku (ASSEPOL) Timor-Leste realiza semináriu ho tema “Sosiedade Konxiente ba Valór Istóriku Rezisténsia Fundamentu ba Direitu Demokrátiku, Igualdade no Liberdade Espresaun”.

Temátiku sira ne’ebé aprezenta iha atividade ne’e mak kona-ba istória luta libertasaun nasionál no demokrasia nu’udar kompromisu ba istória luta libertasaun nasional iha kurríkulu ensinu nasionál, aprezentasaun liberdade espresaun no mídia nu’udar direitu fundamentál.

Prezidente ASSEPOL, Jacinto Alves, hateten semináriu ne’e nia objetivu mak ko’alia sobre edukasaun sívika, ne’ebé konvida estudante sira husi unversidade oioin atu aborda kona-ba oinsá resgata valór sira ne’ebé lori povu ba luta durante tinan 24, tanba ASSEPOL hanesan organizasaun sosiedade sivíl ida ho misaun mak defende sosiedade ida-ne’e labele iha tan prizioneiru polítiku.

“Bainhira ita luta, katak ita la ko’alia kona-ba libertasaun pátria, maibé libertasaun povu. Nune’e, ita hakarak fó sai ba públiku katak uluk kedas luta-na’in sira sempre hatuur mehi atu kria sosiedade ida justa, solidária, demokrátika no laiha esplorasaun husi ema ba ema”, Jacinto Alves hateten iha salaun Antigu Komarka Balide, ohin.

Prezidente ASESPOL, Jacinto Alves. Foto TATOLI/Arminda Fonseca

Nia dehan hafoin ukan-an, ASSEPOL hakarak resgata fali valór sira ne’e hodi hatuur iha sosiedade atu fortifika sira no forma karaterístika ida loos ba ema sira hodi moris ho livre.

Iha fatin hanesan, reprezentante husi Ministériu Edukasaun, Pedro Ribeiro, hateten importánsia husi istória libertasaun nasionál iha kurríkulu mak luta libertasaun nasionál konstitui núkleu kle’an iha istória moderna Timor-Leste nian.

Tuir nia, hanorin luta ida-ne’e la signifika de’it atu hanoin hikas eventu sira, maibé ida-ne’e signifika tranzmite valór, prinsípiu sira, no memória husi povu ida ne’ebé reziste, persiste, no mehi ba liberdade.

“Entre razaun prinsipál sira atu integra istória ida-ne’e iha kurríkulu maka ita bele haree objetivu mak formasaun ba identidade nasionál, ne’ebé komprende viajen istórika, reforsa sentidu pertense no motiva estudante sira atu valoriza soberania, dame, no estabilidade no seluk tan”, dehan.

Nia dehan iha mundu ne’ebé iha mudansa lalais, responsabilidade sistema edukasaun nian atu garante katak jerasaun sira iha futuru labele hadook-an husi sira-nia memória koletiva. “Kurríkulu nasionál rekoñese ona importánsia husi tema libertasaun nasionál iha 3⁰ siklu no ensinu sekundáriu, liuhusi konteúdu kona-ba okupasaun, rezisténsia, no luta diplomátika sira, no seluk tan”, dehan.

Daudaun ne’e, Ministériu Edukasaun serbisu hamutuk ho Centro Nacional Chega no Komité Orientadór 25 halo hela revizaun kurríkulu ba 3⁰ siklu, ne’ebé inklui iha siénsia sosiál nian ba istória tanba agora integradu iha siénsia sosiál.

Ba nia, kona-ba istória luta libertasaun nasionál la pertense de’it ba livru sira, maibé ba família, aldeia, no ema timoroan idaidak ne’ebé lori esperansa liberdade nian.

Estudante husi Universidade Orientál Timor Lorosa’e, Junita Maria, ne’ebé partisipa iha semináriu ne’e dehan kona-ba istória funu nian antes ne’e rona de’it husi nia família, maibé ho semináriu ne’e bele hatene liután istória husi fonte oioin. “Sai hanesan bukae ida ba ita hodi habelar fali ba maluk sira seluk ne’ebé la hetan oportunidade mai partisipa iha semináriu ne’e”, dehan.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!