ÐILI, 10 Dezembru 2025 (TATOLI)–Ministru Justisa, Sergio Hornai hateten, Estadu membru Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla ingléz) aseita halo estradisaun ba kualker fujitivu ne’ebé halai husi responsablidade kriminál.
Governante ne’e dehan, Timor-Leste hanesan nasaun membru ASEAN aseita kondisaun ne’e maibé husu ba membru nasaun asosiasaun sira atu kontinua respeita ba prinsípiu jerál soberania kada nasaun membru.
“Pozisaun Timor-Leste nian ein prisípiu laiha problema. Tanba ita aseita katak bele troka informasaun sira. Ita bele troka suspeitu sira, halo joint investigasaun sira, depende iha sirkutánsia ne’ebé situasaun ne’e ita enfrenta,” Sergio Hornai hato’o ba Jornalista sira iha Palásiu Governu, Kuarta ne’e.
Timor-Leste hanesan parte ida iha membru Estadu Unida kumpre ba regra sira inklui Estadu membru Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla portugés) mós kumpre ba regra estradisaun.
“Ita halo ona, agora ita reitera fali ba rejiaun ida-ne’e, liuliu iha ASEAN atu halo aplikasaun ba akordu estradisaun ne’e rasik, maibé objetivu prinsipál mak prinsípiu jerál Estadu membru sira. Kuandu halo desizaun sira ne’e (estradisaun) tenke haree mós soberania ba kada país,” nia akresenta.
Notísia relevante : PM fó podér ba MJ asina tratadu estradisaun ASEAN kombate krime transnasionál
Governante ne’e dehan, Timor-Leste nia parte daudaun ne’e atu halo koodenasaun ho Mutual Legal Agreement (MLA) ASEAN atu haree halo akordu ne’e ba oin no bele asina ho parte nasaun membru ASEAN ba kestaun halo estradisaun ba fujitivu ida bainhira halai sai husi nia responsabilidade kriminál, nune’e nasaun ASEAN sira bele halo estradita.
“Ein prinsípiu ita aseita ba malu atubele iha akordu estradisaun. Maibé sei Mutual Legál Agreement ne’ebé maka sei Estadu membru sira sei halo, liuliu iha Mutual Legál Agreement ne’ebé mak iha tenke haree ba kazu konkretu ida,” nia katak.
Ba kestaun estradisaun, Timor-Leste iha lei númeru 15/2011 kona-ba Kooperasaun Internasionál iha Matéria Penál.
“Tanba ne’e laiha problema ba ida-ne’e, tanba iha ona ba kazu Arnolfo Teves atu halo estradisaun tenke liuhusi prosesu ida ba iha ema tenke bazeia ba Lei Kooperasaun Internasionál Matéria Penál no tenke haree forma seluk nune’e labele halo estradisaun ba ema ne’e bainhira ema ne’e nia nasaun orijen iha aplikasaun pena de morte ka prizaun perpetua,” Ministru katak.
“Ein prinsípiu ita iha lei nasionál ne’ebé kada Estadu parte hothotu tenke primeiru liu haree ba sira-nia lei interna iha idaidak ninian juridikasaun, iha idaidak ninian sobernania,” nia tenik.
Governante ne’e hatutan, Estadu membru ASEAN iha ona aseitasaun atubele troka fujitivu sira husi sira ba sira-nia país orijen.
“Ne’e prinsípiu jerál ne’ebé asina daudaun ona husi Estadu membru sira para ita bele iha ona atendimentu ida atubele tau prinsípiu katak fujitivu ida nia halai husi responsablidade kriminál tantu iha hela prosesu judisiáriu ruma,” nia realsa.
Maibé lei ida-ne’e mós fó orientasaun jerál ida hatuur prinsípiu jerál ida katak kondena sira ne’ebé halai mai iha territóriu nasionál iha obrigasaun tenke hetan konfirmasaun uluk liuhusi prosesu judisiáriu ida.
“Tanba estradisiaun ne’e la’o aktu judisiáriu de’it maibé kontein situasaun rua, ida administrativa (polítiku) e também ida-ne’e aktu judisiáriu ida. Oinsá aktu jurídiku ne’ebé tenke hetan konstribuisaun buat hotu loos ona husi pedidu sira ne’ebé mak tama. Tanba ne’e mak iha esperiénsia ba kazu Arnolfo nia,” Ministru esplika.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina




