iklan

OPINIAUN

Reforma obrigatória iha Funsaun Públika: aspetu relevante, inklui vantajen no desvantajen sira

Reforma obrigatória iha Funsaun Públika: aspetu relevante, inklui vantajen no desvantajen sira

Situasaun jerál sira

Administrasaun Públika Timor-Leste abranje instituisaun sira ho modalidade oioin, hanesan Administrasaun direta, Administrasaun indireta, Administrasaun autónoma no Administrasaun independente, tuir Lei n.o 4/2021, loron 10 fulan-Marsu (Autorizasaun Lejislativa kona-ba baze jeral sira ba organizasaun Administrasaun Públika).

Instituisaun sira ne’ebé integra ba modalidade Administrasaun hirak iha leten posui forsa traballu ho natureza oioin, Funsionáriu Públiku (karreira jerál, espesiál sira no Profisionál Seniór), Ajente Administrasaun Públika, Kontratadu sira tuir Rejime Kontratu ho Termo Certo (asesór, apoiu polítiku, etc), Kontratadu sira tuir Rejime Laboral, inklui modalidade ida ne’ebé koñesidu ho kontratu kazual, maski ninia enquadramentu legál seidauk eziste.

Komponente rua iha leten (modalidade instituisaun no tipu traballadór sira) hatudu katak oportunidade atu tama barak liu duké sai iha kontestu Administrasaun Públika, molok ne’e sirkunstánsia sira ne’ebé determina saída, tuir art. 116 iha Estatutu Funsaun Públika, hanesan demisaun, despedimentu, rezignasaun, resizaun/término kontratu no falecimento (mate), hirak ne’e de’it ladún iha efetividade iha saída hosi Funsaun Públika. Nune’e, determina tamañu forsa traballu iha aumentu nafatin kada tinan, tuir relatóriu KFP tinan 2024, evolusaun tinan tolu ba kotuk nian, hahú hosi 2021, 2022 no 2023, númeru sa’e hela de’it, hosi 35,312, 36,557 no 39,380. Total ida ne’e kompostu de’it hosi funsionáriu públiku no ajente Administrasaun Públika, seidauk inklui pesoál seluk ne’ebé temi iha leten.

Kresimentu tamañu forsa traballu iha Administrasaun Públika determina hosi fatór oioin, entre sira seluk paradigma jestaun rekursu umanu iha Administrasaun Públika seidauk iha mekanizmu legál ba saída hosi Funsaun Públika ho baze ba idade, aliás, reforma obrigatóriu hosi funsaun, bainhira funsionáriu ida atinje ona limite másimu prestasaun servisu. Jestaun rekursu umanu, tuir prátika, iha nesesidade atu kompoin dimensaun esensiál tolu, ne’ebé interligadu, hanesan Entrada/ingresu (rekruta ou kontrata); Dezenvolvimentu karreira (dezempeñu, formasaun, promosaun, jestaun dixiplina, etc) no Saída (aleinde tipu sira iha leten, reforma obrigatória).

 

Rejime Reforma obrigatória iha Funsaun Públika

Hafoin tempu naruk Administrasaun Públika funsiona, kuadru legal kona-ba reforma obrigatória hosi servisu ho baze ba idade foin integra nu’udar parte ida iha enkuadramentu legál Timor-Leste nian, liuliu iha ámbitu jestaun rekursu umanu,  iha loron 30 fulan-Abril 2025.

Reforma refere determina katak Estadu, liuhosi KFP, sei hakotu ho forma automátika pesoál ida nia ligasaun ho Funsaun Públika, bainhira atinje ona limite idade ne’ebé define ona. Dekretu-Lei 9/2025, 30 Abril, ne’ebé Governu aprova ho baze ba autorizasaun lejislativa Lei 7/2024, 24 Outubru, determina alterasaun ba Estatutu Funsaun Públika, hodi introdús iha Art. 116/2, katak relasaun traballu funsionáriu públiku no Ajente Administrasaun Públika nian sei termina bainhira kompleta tinan 65.

Situasaun ne’e, hafoin Governu aprova tia rejime iha leten, dimensaun tolu iha kontestu jestaun rekursu umanu ne’ebé temi iha leten kompleta ona iha kontestu Administrasaun Públika Timor-Leste nian. Reforma ne’e hahú implementa iha inísiu tinan 2026 no abranje funsionáriu sira, ho totál 1985, nu’udar primeiru destinatáriu hodi hakotu relasaun ho Funsaun Públika, iha primeira etapa implementasaun ne’e.

Aleinde kondisaun iha leten, rejime refere define mós situasaun sira balu ne’ebé permite pesoál servisu nafatin hafoin limite idade ne’ebé fiksa ona, hanesan kontinuasau servisu ho razaun pedidu ne’ebé aprezenta hosi instituisaun, ho baze ba konkordánsia entre funsionáriu no dirijente másimu, nune’e mós kontinuasaun servisu ho motivu pesoál asumi hela kargu diresaun ka xefia. Situasaun hirak ne’e determina katak maski ho introdusaun reforma obrigatória iha Funsaun Públika, rejista ona vantajen sira liga ho saída efetiva hosi Funsaun Públika, hanesan garantia ba rejuvenascimento/hafoun mákina administrativa Estadu, hasa’e produtividade, etc. Iha parte seluk, observa mós katak iha posibilidade bele akontese aspetu sira ne’ebé la kontribui ba vantajen hosi sistema reforma refere.

Vantajen no desvantajen hosi rejime reforma obrigatória

Kondisaun rua ne’ebé define iha rejime reforma obrigatória hodi permite kontinuasaun servisu  hosi funsionáriu ou ajente ne’ebé atinje ona limite idade, bele hamosu subjetivismu iha prosesu kontinuasaun servisu refere, aliás, desizaun bele halo haree liu ba ema (relasaun família, partidu ou kualkér grupu ruma), enkuantu aspetu objetividade bele lakon nia valór, ida ne’e bele fó-espasu hodi hola desizaun ne’ebé bazeia simplezmente ba karidade, simpatia, kompaisaun no sei la deside ho baze ba kritériu. Ita hotu presiza tau iha konsiderasaun katak, iha kontestu Estado de Direito vigora prinsípiu Primado da Lei, katak dirijente sira presiza hola desizaun ho baze ba kritérius, labele deside ho baze ba karidade no simpatia.

Situasaun ne’e haree katak, tuir espíritu rejime reforma refere nian,  permisaun atu funsionáriu ida kontinua servisu hafoin limite idade sei deside ho baze ba kualkér kondisaun, hanesan:

  1. laiha ema seluk ne’ebé substitui pesoal ida ne’ebé hala’o hela funsaun ruma importante ba Estadu, ne’ebé permite kontinuasaun servisu to’o 68 anos de idade (argumentu ida ne’e depende ba konkordánsia dirijente no funsionáriu nian no tenki hato’o pedidu estensaun ba KFP loron 90 molok atinje limite idade reforma); no
  2. pesoál ne’ebé asumi hela kualkér kargu diresaun ou xefia ida, ezemplu, kargu sei termina iha fulan Dezembru, maibé pesoal sei atinje 65 anos iha fulan Abril. Situasaun ne’e, legalmente permite atu prolonga tempu servisu pesoál nian tuir períodu kargu.

Argumentu ikus ne’e, tuir lójika lei nian, bainhira kargu termina, automatikamente relasaun servisu pesoal nian termina. Ida ne’e signifika, laiha dalan atu prolonga ka nomeia pesoal ida ba kargu nu’udar argumentu hodi bele kontinua servisu. Maski nune’e, observa katak situasaun hirak ne’e mak bele enfraquece/halo fraku tia rejime reforma.

Aspetu seluk ne’ebé konstitui desvantajen husi rejime reforma mak memória institusionál. Ida ne’e bele akontese tanba estabelesimentu paradigma jestaun rekursu umanu inisialmente la kompleta ho sistema reforma obrigatória, nune’e durante tempu naruk pesoal sira ho idade la produtivu ona akumula hela iha Administrasaun Públika, enkuantu liu tiha tempu naruk mak foin implementa pela primeira vez, determina númeru funsionáriu signifikativu tebes mak tenki despede, nune’e bele hamosu impaktu ba memória institusionál, inklui paraliza knaar esensiál sira balu. Entaun, bele konsidera katak prosesu ida ne’e introdús tanba nesesidade no urjénsia, maibé observa sei falta prosesu/etapa ida ba tranzisaun entre funsionáriu reformadu no funsionáriu foun sira, atu evita lakon memória institusionál no paralizasaun servisu esensiál sira balu. Ita rekoñese urjénsia, entretantu, ba futuru karik iha oportunidade, bele konsidera fila fali etapa tranzitória ida iha sistema reforma obrigatória hodi asegura aspetu sira iha leten.

Aspetu seluk nu’udar desvantajen hosi sistema reforma obrigatória mak destinatáriu hosi reforma ne’e rasik, haree katak rejime ne’e abraje de’it funsionáriu públiku no Ajente Administrasaun Públika. Ho nune’e, saída efetiva ne’ebé sei akontese ba oin simplezmente ba modalidade servidór rua ne’e, enkuantu sira seluk ne’ebé temi iha inísiu, sei kontinua sai dezafiu, liuliu iha ámbitu kontrolu tamañu forsa traballu Administrasaun Públika nian.

Situasaun iha parágrafu anteriór, iha parte ida, posibilita atu aproveita fali funsionáriu reformadu sira, ne’ebé posui esperiénsia no koñesimentu tékniku espesializadu ruma, hodi presta apoiu fali iha Administrasaun Públika, liuhosi rejime kontratu ho termo certo ou seluk, entretantu, iha parte seluk, bele sai mós oportunidade hodi kontinua emprega funsionáriu reformadu sira, ne’ebé difikulta prosesu kontrolu tamañu forsa traballu, ho razaun pesoál ida simplezmente sai hosi estatutu hanesan funsionáriu públiku ka Ajente Administrasaun Públika no tama fali ba rejime kontratu ho termo certo ka kontratu ba apoiu polítiku. Ne’e signifika, rejista ona susesu hodi introdús reforma obrigatória, maibé pesoál ida bele la despede totalmente hosi Administrasaun Públika, nafatin konstitui forsa traballu Administrasaun Públika nian (sai de’it hosi estatutu hanesan funsionáriu públiku ka Ajente Administrasaun Públika no integra fali liuhosi rejime kontratual).

Ikus-liu, atu konklui katak Administrasaun Públika Timor-Leste rejista ona progresu ida ho introdusaun rejime reforma obrigatóriu, ne’ebé permite atu retein joven sira ne’ebé termina ona estudu no buka hela servisu. Entretantu, iha nesesidade atu instituisaun públika sira hotu observa kritériu legál sira mak define ona, liuliu iha ámbitu estensaun tempu servisu, atu evita enfraquecimento ba sistema reforma obrigatóriu ne’ebé implementa ona. Ho nune’e, Administrasaun Públika bele iha mákina administrativa ida ne’ebé hatur tuir kritériu, adekuadu, proporsionál no bele kontribui ba efisiénsia orsamentál, atu hadi’a kualidade, produtividade no objetividade iha servisu públiku ba interese Estadu no sidadaun sira nian.

Artigu ida-ne’e la reprezenta kualkér interesse instituisaun ida. Simplezmente nu’udar meiu ida atu sensibiliza informasaun ba públiku, nune’e mós observasaun sira mak anota hafoin implementa rejime refere.

Eskritór nu’udar Jurista ida, ne’ebé termina lisensiatura iha Fakuldade Direito UNTL/FUP, kompleta mós programa pós-graduasaun ida iha área Direito hosi Fakuldade Direito  Universidade Nova de Lisboa no atualmente nu’udar mestrandu iha área Ciência Jurídicas-Política iha programa mestrado Direito, organiza hosi UNTL no Faculdade de Direito da Universidade de Coimbra.

Antes eskritór hala’o knaar nu’udar Seniór Asesór Legál iha KFP.

Referénsia sira:

  • Lei n.o 4/2021, loron 10 fulan-Marsu (Autorizasaun Lejislativa kona-ba baze jeral sira ba organizasaun Administrasaun Públika);
  • Dekretu-Lei n.o 9/2025, 30 Abril, ne’ebé prosede segunda alterasaun ba Estatutu Funsaun Públika;
  • Relatóriu anual KFP tinan 2024.
iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!