iklan

POLÍTIKA

KM aprova Dekretu-Lei estatutu ofisiál justisa nian

KM aprova Dekretu-Lei estatutu ofisiál justisa nian

Ministru Justisa, Sérgio Hornai. Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 04 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Konsellu Ministru, kuarta ne’e, halo aprovasaun ba projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Sérgio Hornai, kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei numeru 19/2012, 25 Abríl, ne’ebé aprova Estatutu Ofisiál Justisa nian.

Ministru Justisa, Sérgio Hornai, hateten ohin Ministeriu Justisa iha ajenda rua importantante mak ida lei kona-ba ofisiál justisa nian ne’ebé iha Tribunál Rekursu no ba Minitériu Públiku inklui Defensória Públiku nian.

“Ohin, ha’u apresenta nu’udar hanesan proponente ba iha dekreitu-lei kona ba estatutu ofisiál justisa nian, ne’ebé presiza halo alterasaun ba iha dekreitu-lei númeru 19/2012, hafoni liutiha tinan 10-resin estatutu ne’e nia ezisténsia. Entaun iha razaun para bele revee hodi nune’e haree fila-fali ita-nia polítika reforma setór justisa ne’ebé ita atu halo alargamentu ba mapa justisa nian, liuliu estabelese Tribunál Suprému, haree mós ba iha tribunál sira iha rejiaun nian no haree mós ba iha Prokuradór Jerál Repúblika ba rekursu nian,” Ministru Justisa ne’e informa ba jornalista sira iha Palásiu Governu, ohin.

Nia dehan, Defensória Públika ne’ebé atu bele haree mós ba servisu sira iha suprému tribunál justisa, entaun ministériu hahú antisipa hodi halo polítika lejilasaun nune’e bele fó reposta ba iha servisu ofisiál justisa sira-nian no iha artigu lubuk oan ne’ebé iha sofre alterasaun para atu ajusta.

“Ha’u adianta daudaun katak iha duni razaun, hafoin ha’u rona Prezidente Tribunál Suprému ka Tribunál Rekursu no Prokuradór Jerál Repúblika, defnesór públiku jerál no orden bastinária advogadu nian. Entaun reuniaun iha konsellu koordenasaun sentru formasaun jurídika no konsellu jerál sentru formasaun jurídika, presiza rona mós konsellu superiór sira iha kada instituisaun ne’e, hafoin lori mai iha konsellu kordenasaun setór justisa nian atu haree iha intendementu hanesan kona-ba elaborasaun polítika lejizlasaun nian,” nia esplika.

Nia hatutan, maske ohin Primeiru Ministru no membru Governu sira krítika ba asuntu ida-ne’e, maibé sira konsege aprova estatutu ida-ne’e, nune’e bele aplika ba iha ofisiál justisa sira.

Diploma ida-ne’e ho objetivu atu adapta Estatutu Ofisiál Justisa ho reforma sira-ne’ebé la’o hela iha setór justisa, liuliu organizasaun judisiária foun no estatutu Ministériu Públiku no Defensória Públika nian liuhusi esklarese kompeténsia, reforsa kna’ar ofisiál justisa sira-nian hodi fó apoiu ba majistradu no defensór públiku sira nomós atualiza kuadru funsionál ida-idak.

Alterasaun ne’e introdús mós rekezitu kualifıkasaun akadémika neʼebé ezijente liu hodi tama iha karreira, reforsa formasaun kontínua, hadi’a rejime remuneratóriu.

Alterasaun ne’e atu atualiza direitu no benefísiu balun, ho objetivu atu kontribui ba efisiénsia, kualidade no valorizasaun ne’ebé boot liu ba funsionamentu justisa iha Timor-Leste.

Jornalista : Alexandra da Costa

Esitór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!