iklan

OEKUSI

Governu introdus dekretu-lei re-estrutura estatutu RAEOA no ezekusaun fundu FED iha Oekusi

Governu introdus dekretu-lei re-estrutura estatutu RAEOA no ezekusaun fundu FED iha Oekusi

Governu liuhusi Ministériu Obra Públika (MOP) hamutuk ho Ministériu Finansa (MF) akompaña hosi Komisaun Funsaun Públika (KFP) disemina no aprezenta lejíslasaun sira kona-ba dekretu-lei reestrutura estatutu orgániku Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) no funsionamentu ezekusaun FED ba Autoridade RAEOA no kargu xefia sira iha Oekusi. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 25 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Governu liuhusi Ministériu Obra Públika (MOP) hamutuk ho Ministériu Finansa (MF) akompaña hosi Komisaun Funsaun Públika (KFP) disemina no aprezenta lejíslasaun sira kona-ba dekretu-lei reestrutura estatutu orgániku Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) no funsionamentu ezekusaun Fundu Espesiál Dezenvolvimentu (FED) ba Autoridade RAEOA no kargu xefia sira iha Oekusi.

Notísia relevante:KM aprova dekretu-lei reestrutura estatutu RAEOA no ZEESM

Ministru Obra Públika, Samuel Marçal, informa, diseminasaun ne’e hala’o durante loron tolu, hodi diskute ezekusaun liga ba infraestrutura iha Oekusi, tanba iha semana hirak ba kotuk, Konsellu Ministru aprova dekretu-lei ida, no promulga ona aprovasaun husi Prezidente Repúblika (PR) hodi kria fundu Infraestrutura iha RAEOA, atu haree kona-ba investimentu estratéjiku sira ne’ebé eziste iha Oekusi.

Ministru Obra Públika, Samuel Marçal. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

“Tanba ne’e, ami mai iha ne’e ho Ministra Finansas durante loron tolu, hodi sosialiazasaun dekretu-lei ida ba Autoridade RAEOA, nune’e ema hotu intende didi’ak kona-ba polítika saida maka husi dekretu-lei. Entaun, ita buka hodi asegura, nune’e bele ezekuta orsamentu ho di’ak, transparénsia tuir lei ho ita ninia sistema ne’ebé iha. ohin mós ko’alia uitoan kona-ba kria sistema-ne’ebé hodi hametin ezekusaun, hodi hametin sistema hanesan mós hametin ita-nia Estadu iha parte administrativu nian,”, nia hateten iha salaun Álfandega, ohin.

Ministru ne’e afirma, objetivu husi diskusaun no diseminasaun ne’e atu hasa’e koñesimentu tanba balun seidauk intende didi’ak ne’e mak balun hato’o pergunta no balun intende ona, maibé Governu tenta atu ajusta, junta hamutuk hanoin sira-ne’e.

Nune’e Oekusi bele sai enklave ida Zona Espesiál, ne’ebe hot-hotu utiliza orsamentu Estadu ida- de’it, maibé la’ós espesiál idak-idak halo tuir nia hakarak, mas hot-hotu atu kuidadu orsamentu ne’e ho di’ak, tanba fundu ne’e,  povu nian, entaun kria buat sira ne’e hotu, atu asegura Estadu ne’e metin liután.

“Tan ne’e, Governu mai hodi serbisu hamutuk, tanba ministériu haat maka iha esperiénsia ho fundus infraestrutura iha nasionál,  entaun Primeiru-Ministru orienta atu mai ajuda Oekusi-oan sira, atu bele ezekuta tuir lei no regra ne’ebé aprova ona, klaru katak balun konkorda no balun la konkorda, maibé ida-ne’e, di’ak ba ita-nia rai,” nia tenik.

Notísia relevante:Diskursu Primeiru-Ministru Xanana iha okaziaun aprezentasaun Proposta-Lei OJE ba 2026

Governante ne’e esplika, sensibilizasaun ne’e mós atu haree fali, oinsá halo reforma ba iha instituisaun sira ho intensaun atu hametin funsionamentu mákina Estadu, kabe ba programa sira-ne’ebé Governu Sentrál atribui mai RAEOA, bele ezekuta ho di’ak no laís.

“Primeiru-Ministru orienta ami mai atu diskute hodi fó hanoin ba malu, sá dalan di’ak maka ita bele uza hodi dezenvolve. Kona-ba re-estrutura ba RAEOA no ZEEDOA, ha’u labele ko’alia tanba ne’e Ministériu Administrasaun sira mak sei mai ko’alia, ha’u mai kona-ba ezekusaun FED ba infraestrutura sira,” nia hateten.

 Notísia relevante:Governu hahú avalia kondisaun mínima ba instituisaun Estadu sira iha Oekusi

Iha oportunidade hanesan, Prezidente Autoridade RAEOA, Régio Servantes Roméia da Cruz Salu, konsidera eventu ne’e nesidade duni, tanba lei obriga, tenke fila-fali ba RAEOA, ne’ebé rejiaun potensiál ba Timor-Leste. Tanba ne’e, ho prezensa entidade tuteladu RAEOA, ninia reprezentante sira iha Oekusi, atu haree kona-ba estatutu orgániku ba funsionamentu RAEOA no fundus espesiál FED.

Prezidente Autoridade RAEOA, Régio Servantes Roméia da Cruz Salu. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

“Ne’e obrigasaun, dekretu-lei  ne’e foun no la’ós atu haree ba infraestrutura de’it, maibé faz parte ba  obrigasaun ida atu dentru loron 30, depois dekretu-lei ne’e tama ona iha vigór tenke prepara harii uluk Konsellu Administrativa FED nian, Sekretáriu tékniku kona-ba apoiu konsellu konslutivu FED. Alende ne’e, ohin dissemina no aprezenta legislasaun ligadu ho estatutu orgániku ba kargu xefia no dirijente sira iha RAEOA kona-ba reajusta, ne’ebé akontese ba estatutu RAEOA,” nia hateten.

Nune’e mós estatutu RAEOA ida ikus ne’e halo revizaun ho dekretu-lei 93/2022 foin daudauk halo revizaun tan, hamosu dekretu-lei númeru 1/2026 iha RAEOA rasik.

“Ho ida-ne’e maka bolu kargu xefia sira, partisipa iha diseminasaun ne’e, nune’e ema hot-hotu ápar saida mak importante ba Ministériu haat sira hanesan, MOP, MPIE, MF no MAE. Nune’e mós Governu sentrál nian, ne’ebé mak indikada iha dekretu-lei, ba povu ne’e atu hato’o ba entidade tuteladu,” nia katak.

Notísia relevante:Ekipa avaliadora deskobre pontu prinsipál haat iha Oekusi nesesáriu presiza hadi’a

Entretantu, diseminasaun no aprezentasaun ne’e hala’o durante loron tolu, hahú segunda 23 Fevereiru termina iha loron kuarta ohin, 25 Fevereiru 2026 no marka prezensa direita husi Ministru Obra Públika, Samuel Marçal no Ministra Finansa Santina Cardoso.

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

 

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!