AINARU, 10 Marsu 2026 (TATOLI)-Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, husu ba intelektuál husi munisípiu Ainaru ninian atu unidade, servisu hamutuk no kria liña koordenasaun di’ak ho servisu munisipál no delegasaun territoriál atu simu dezentralizasaun administrativa no podér lokál iha futuru.
Xefe Governu hato’o kestaun ne’e bainhira halo diálogu ho populasaun sira iha munisípiu Ainaru hodi haree besik liután servisu munisipál Ainaro hosi rezultadu avaliasaun bá kondisaun mínima” (AKM) ne’ebé maka hala’o iha salaun Parokiál Ainaru, tersa ne’e.
“Apresia tebtebes tanba imi mai hosi suku hotu-hotu, Komité Revizaun Orsamentu sei haree imi-nia planu tinan 2027, servisu hamutuk ba, suku sira aprezenta hodi ita buka hadi’a. Ha’u fiar imi, povu mós fiar imi tanba povu mak hili imi, entre imi labele soran malu, labele hafuhu malu, labele provoka malu, hako’ak malu ho objetivu ida hodi serbí povu no rai Ainaru. Ho ida-ne’e maka Ainaro sei sai ezemplu bá munisípiu sira seluk,” Xanana hateten.
Ezekutivu ne’e dehan, funu foun iha era ohin loron maka hala’o dezenvolvimentu hodi hadi’a povu ninia moris di’ak, tanba ne’e polítika Governu atu implementa dezentralizasaun administrativa no podér lokál ho ninia objetivu ida de’it maka serbí povu no nasaun.
“Ida-ne’e mak ami mai atu hasoru imi, ho buat sira ne’ebé hasai ohin ami sei halo nafatin avaliasaun atu haree, imi barak dehan imi prontu, ha’u sente katak imi mós prontu,”nia hateten.
Iha fatin hanesan, Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomas do Rosário Cabral husu bá Autoridade munisipál liuliu diretór sira servisu munisipál nian atu servisu hamutuk, rona malu, unidade no labele kria grupu iha servisu públiku sira.
“Ha’u akompaña imi, imi falla iha koordenasaun, ba oin tnke hadi’a liña koordenasaun liuliu Diretór servisu munisipál sira,” tenik Ministru Cabral.
MAE rekomenda ba Ainaru-oan hotu-hotu liuliu atu hadi’a liña koordenasaun entre estutura servisu munisipál sira hahú kedas husi Prezidente Autoridade, Diretór servisu Munisipál sira, Sekretáriu Prezidente Autoridade munisipál no seluk tan.
Governante ne’e hateten funsionáriu no esturuta munisipál persiza obedese ba orientasaun husi Prezidente Autoridade Ainaru nian.
Persiza halo atualizasaun ba dadus monografia no demografia tanba atualizasaun informasaun ho dadus iha munisípiu no Postu Administrativu, ofisiál IT destakadu iha Prezidénsia Autoridade atu ativu hodi rekolla dadus iha suku no aldeia hodi kompleta dadus monografia no demografia no submete mensalmente bá munisípiu.
Rekomendasaun bazeia bá ekipa Avaliasaun Kondisaun Mínima (AKM), Jestaun Finanseira no aprovizionamentu; presiza kria sistema kontrolu finanseiru (livru kaixa), presiza reforsa no la’o tuir Standard Operational Procedure (SOP) no Termu Referénsia, relatóriu bá ezekusaun tenke kumpre prosedimentu legál ne’ebé vigór, (Rekomendasaun Câmara das Contas, atu publika materia relevante iha Portal Munisipál).
Rekomendasaun seluk maka kona-ba aprovizionamentu no konratasaun públika katak tenke iha mapamentu, planu orsamentu no kabimentu orsamentu, planu aprovizionamentu tenke hetan aprovasaun hosi MAE iha kedas inísiu tinan fiskál nian.
Instalasaun no Rekursus Materiais katak propoin iha planu orsamentu 2027, melloramentu bá rekursu materiál sira no kondisaun instalasaun ne’ebé seidauk kompleta.
Sistema Administrasaun no Expediente: presiza re-organiza servisu administrativu hotu tuir baze legál ne’ebé iha inklui melloramentu iha jestaun arkivu nune’e PAM ho estrutura munisipál presiza kompriende irárkia servisu nian, haforsa koordenasaun institusionál nível munisipál.
Ho rekomendasaun hirak ne’e, Ministériu Administrasaun Estatál sei fó asinténsia téknika iha tinan 2026 bá munisipiu Ainaru ninian maka hanesan asisténsia téknika hosi Unidade Apoiu Tékniku atu Asegura no garante kualidade iha planu, implementasaun no rezultadu implementasaun.
Governu liuhusi MAE mós sei formasaun jenérika no formasaun téknika ne’ebé hahú ona formasaun iha semana da-ruak fulan-Fevereiru to’o Novembru 2026 hosi INAP, no seluktan ho partisipasaun maihosi estrutura autoridade munisipál no postu administrativu.
Entretantu, Prezidente Autoridade Munisípiu Ainaru, Manuela Georgina Carmo Bucar Corte Real, aprezenta bá Primeiru-Ministru ho membru Governu Konstitusionál da-IX kona-ba perfíl no potensialidade munisípiu nian hodi responde ba kritériu sira mak hatur iha polítika dezentralizasaun podér lokál nian.
Iha aprezentasaun ne’e haree liu ba dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál, infraestrutura no institusionál, inklui rekursu umanu, rekursu naturál, orsamentu no koordenasaun munisipál nian.
Ikus-liu Prezidente Autoridade deklara katak munisípiu Ainaro prontu ona atu simu podér lokál ne’ebé Governu sentrál sei implementa iha tinan 2027.
Polítika ne’e hatuur iha Lei númeru 3/2016 kona-bá Podér Lokál no Desentralizasaun Administrativa ho nia objetivu prinsipál sira maka: hametin demokrasia lokál, povu bele partisipa direta iha toma desizaun, hasa’e efisiénsia servisu públiku, promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál, munisípiu bele planea dezenvolvimentu tuir realidade rasik, hamenus sentralizasaun iha kapitál no aumenta transparénsia no responsabilidade.
Iha vizita ne’e Primeiru-Ministru akompaña hosi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, membru Governu balun no partisipa hosi autoridade munisipál, autoridade postu, autoridade lokál, veteranus, diretór servisu munisipál sira, xefe departementu sira, intelektuál sira inklui autoridade sivíl ho militár.
Entertantu, munisípiu Ainaru iha postu administrativu haat, suku 21, aldeia 131 ho totál populasaun 84.607 mai-hosi uma-ka’in 18.223.
Jornalista : Anito Soares
Editór : Florencio Miranda Ximenes




