DILI, 23 Marsu 2026 (TATOLI) – Investimentu privadu iha Timor-Leste, iha tinan lima ikus, kontinua konsentra maka’as iha setór konstrusaun, ne’ebé reprezenta 32,2% no komérsiu grosista no retallu 25,1%, ne’ebé diresiona ba setór produtivu ka transformasionál.
Situasaun ida-ne’e indika katak ekonomia nasionál seidauk diversifikadu, tanba investimentu depende ba gastu públiku no prokura doméstika.
Governadór Banku Sentrál Timor-Leste, Helder Lopes, hateten katak ekonomia Timor-Leste sei domina hosi setór públiku, ho gastu no investimentu Governu nian sai motó r prinsipál ba kreximentu ekonómiku.
Nia afirma katak limitasaun estruturál hanesan asesu limitadu ba finansiamentu, infraestrutura ne’ebé ladún dezenvolve, merkadu doméstiku ki’ik, no regulamentu restritivu sira, kontinua difikulta dezenvolvimentu setór privadu.
“Rezultadu husi setór privadu iha Timor-Leste kontinua ki’ik, ho kreximentu moderadu no konsentra iha setór ne’ebé ho produtividade ki’ik, Nune’e limita oportunidade ba diversifikasaun ekonómika, kriasaun empregu boot no kreximentu sustentavel”, Helder Lopes deklara iha Sentru Konvensaun Dili.
Iha relatóriu Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL) ne’ebé lansa hatudu katak estrutura ekonómika ne’ebé orienta ba konsumu limita dinamizmu setór privadu. Iha tempu hanesan manufatura de’it okupa 7% husi investimentu privadu, ne’ebé reflete frakeza baze industrial nasionál. Setór transporte no armazenamentu 3,7%, alojamentu no servisu hahán 5,0%, no servisu finanseiru 5,7%, ne’ebé hatudu partisipasaun moderada, no setór informasaun no komunikasaun 9,5%. Restu 11.6% husi investimentu privadu espalla iha setór sira seluk.
Helder Lopes esplika katak dependénsia aas ba importasaun hafraku insentivu iha investimentu doméstiku tanba “sasán konsumu importadu sira, input intermédiu sira no materiál konstrusaun hamenus kompetitividade husi empreza lokál”.
BCTL prevee katak to’o fin 2025, importasaun sira hein atu aumenta 5,7% iha termu reál sira, hodi hamenus sira-nia kontribuisaun ba kreximentu Produtu Internu Brutu (PIB) nian ho pontu persentajen 3,6.
Ha nivel internasionál, esportasaun naun-petróleu no gás kontinua konsentradu, partikularmente iha kafé, halo ekonomia sai vulneravel ba flutuasaun folin globál no limita rendimentu kambiál setór privadu nian. Investimentu Diretu Estranjeiru (IDE) iha 2023–2024 mós reforsa tendénsia investimentu doméstiku sira, ho konstrusaun no komérsiu grosista no retallu ne’ebé absorve besik 53% husi totál IDE iha 2024.
Entretantu, servisu finanseiru no informasaun nian atrai influénsia moderadu sira enkuantu investimentu estranjeiru iha manufatura tun nafatin.
Nia dehan utilizasaun dólar amerikanu mak benefisia ba kustu importasaun no inflasaun, maibé aumenta kustu produsaun doméstika, ne’ebé hafraku kompetitividade esportasaun.
“Impaktu ida-ne’e limita dezenvolvimentu setór privadu iha komérsiu estranjeiru, manufatura, agrikultura, no turizmu. La ho abilidade atu ajusta taxa kambiál, aumenta kompetitividade bele depende de’it ba produtividade no efisiénsia kustu, ne’ebé limitadu tanba lakuna infraestrutura, falta abilidade, kustu lojístika ne’ebé aas, no asesu limitadu ba finansiamentu”, katak.
Iha kondisaun hirak ne’e, BCTL hateten katak Timor-Leste nia investimentu privadu kontinua konsentradu maka’as iha setór sira ho produtividade ki’ik, enkuantu setór sira transformasaun no esportasaun ho potensiál aas nafatin subutilizadu, ne’ebé signifikativamente dezafia kreximentu ekonómiku ba tempu naruk.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





