iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Pertamina Internasionál garante fornesimentu kombustivel ba públiku

Pertamina Internasionál garante fornesimentu kombustivel ba públiku

Empreza Pertamina Internationál Timor SA, tersa ne’e fornese urjente kombustível kilolitru 850 ba sentrál elétrika Inur Sakato, Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA). Imajen Tatoli/Abílio Elo Nini.

DILI, 02 Abríl 2026 (TATOLI) – Pertamina Internasionál Timor SA, garante fornesimentu kombustivel iha Timor-Leste, tanba stock foun ka karga foun foin tama iha sábadu semana kotuk no prontu halo distribuisaun ba públiku.

Prezidente Diretór Pertamina Internasionál Timor SA, Rudolfo Sinambela, afirma katak daudaun sentru abastesimetu Pertamina Internasionál funsiona normál.

“Ami-nia SPBU ka sentru abastesimetu funsiona ho di’ak no stock kombustivel estavel, tanba ita iha karga foun ida to’o ona, maizumenus litru millaun 4 husi produtu rua, gazoél no gazóleu prontu ona distribui ba retallista sira”, Rudolfo hatete ba Tatoli iha nia eskritóriu Pertamina Pantai Kelapa.

Stock litru millaun 4 ne’e kalkula atu hatán ba demanda liu loron 20 nian, maibé iha fulan ne’e sira mós sei hatama tan kombustivel ho karga foun litru millaun 4 hodi mantein kontinuidade fornesimentu nian.

“Stock ne’ebé iha garante ba liu loron 20, maibé bainhira sira ne’e menus, ita kontinua hatama. Ami esforsu hodi garante fornesimentu kombustivel iha Timor-Leste ne’e estavel”, nia asegura.

Kona-ba folin kombustivel, Rudolfo afirma katak atuál iha estasaun kombustivel sira uza nafatin stock tuan, maibé nia rekoñese katak presaun husi aumentu folin enerjia globál, ne’ebé fó impaktu ba ajustamentu folin doméstiku sira maka Pertamina Internasionál sei hasa’e folin tuir regulamentu ne’ebé Governu deside ona.

“Impaktu husi konflitu entre Amérika no Iraun halo folin enerjia nian sa’e iha nivel mundiál, la’ós de’it iha Timor-Leste. Ne’e sei fó impaktu ba ajustamentu folin kombustivel nian, maibé ami sei kumpre polítika Governu nian kona-ba presu no subsídiu sira, ne’ebé fó sai ona iha loron 25 fulan-Marsu tinan 2026”, dehan.

Relasiona ho desizaun Governu nian kona-ba folin kombustivel, daudaun Pertamina Internasionál iha hela komunikasaun intensive ho Governu atu konkorda kona-ba mekanizmu subsídiu.

“Ita hatene subsídiu ne’e fundu Estadu no povu nian, entaun tenke halo koordenasaun ne’ebé di’ak molok implementa. Ita tenke asegura katak mekanizmu ne’e klaru nune’e labele prejudika Governu ka Pertamina Internasionál”, nia hateten.

Pertamina sei públika kona-ba presu subsídiu ainhira koordenasaun entre sira no Governu iha ona dokumentu legál. “Komunikasaun sira sei la’o hela. Bainhira konkorda ona ami sei fó sai presu”, nia salienta.

Pertamina iha nafatin kompromisu hodi mantein distribuisaun kombustivel liuhusi postu kombustivel empreza nian no parseiru sira, no garante katak atendimentu ba públiku kontinua, maski iha tempu feriadu.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!