Husi Joaquim Chaves
Iha tinan hirak ikus ne’e, sistema internasionál hetan transformasaun signifikativu ne’ebé afeta forma governasaun globál. Espíritu kooperasaun ne’ebé durante tempu naruk sai hanesan baze ba multilateralizmu, agora hatudu tendénsia atu muda ba abordajen tranzasional, ho énfaze ba interese imediatu no kalkulasaun ba benefísiu diretu.
Dinámika ida-ne’e manifesta iha diminuisaun apoiu finanseiru ba organizasaun multilaterál sira, aumentu iha presaun ba reforma institusionál, no mós politizasaun demaziadu ba kooperasaun internasionál sira. Mudansa ida-ne’e hamenus independénsia no kapasidade operasionál organizasaun internasionál sira, liuliu iha resposta ba krize no dezafiu globál sira.
Multilaterializmu ne’ebé reprezenta husi instituisaun sira hanesan Organizasaun Nasoens Unidas (ONU) no Organizasaun Mundiál Komérsiu, durante tempu naruk sai hanesan fundasaun prinsipál ba kooperasaun internasionál. Sira sai nudar forum ba nasaun hothotu, liuliu nasaun ki’ik sira, atu partisipa ativamente iha prosesu foti desizaun globál, no iha promosaun resposta koletiva ba dezafiu komún sira, husi prevensaun konflitu, dezenvolvimentu sustentável, no mudansa klimátika.
Maibé, sistema ida-ne’e agora hasoru presaun maka’as. ONU agora enfrenta hela krize finanseira tanba nia nasaun membru balun seidauk selu nia kontribuisaun obrigatória regulár no kontribuisaun ba Misaun Forsa Manutensaun ba pás sira. Situasaun ne’e obriga atuál Sekretáriu-Jerál ONU, Sr. António Guterres, hodi hamosu Inisiativa UN@80 iha tinan 2025 hodi halo reforma institusionál ba ONU nia ajénsia sira, ho proposta atu taka ajénsia balun hanesan UNFPA (United Nations Populations Fund), UN Women, no UNESCO (United Nations Educational, Scientific, and Cultural Organization), no mós proposta atu kombina ajénsia UNEP (United Nations Environmental Programme) ho UNFCCC (United Nations Framework Convention on Climate Change), no mós kombina WHO (World Health Organization) ho UNAIDS hodi sai ajénsia ida de’it.
Iha Konsellu Seguransa ONU nian, por ezemplu, utilizasaun podér veto nian aumenta maka’as iha tinan hirak ikus ne’e. Entre 2011 no 2026, veto partikularmente husi membru permanente sira blokeia ona rezolusaun importante sira kona-ba Syria, Ukránia, Palestina no Irán, hodi limita Konsellu Seguransa nia abilidade atu atua ho desizivu. Dispozisaun legál importante ida ne’ebé dala barak la invoka mak Artigu 27(3) hosi Karta ONU nian. Artigu ne’e estipula katak parte ida envolve iha disputa, tenke abstén hosi votasaun ba desizaun sira tuir Kapítulu VI. Infelizmente, iha prátika, provizaun ne’e la aplika ho konsisténsia. Membru permanente sira ne’ebé envolve iha disputa kontinua partisipa iha prosesu foti desizaun, inklui liuhosi uza veto.
Nune’e mós, Organizasaun Mundiál Komérsiu ne’ebé funsiona ho métodu foti desizaun bazeia ba konsensu, hasoru impase institusionál. Desde 2019, ninia Órgaun de Rekursu ne’ebé serve nudar mekanismu ba rezolusaun disputa sira, la funsiona efetivamente tanba nomeasaun juízes sira blokeadu husi nasaun membru ida, hodi hafraku sistema rezolusaun disputa komersiál globál.
Krize globál sira hatudu tan frakeza sistema multilaterializmu. Durante pandemia COVID-19, iha distribuisaun vasina nian, nasaun sira ho rendimentu aas mak hetan asessu uluk hodi sosa maioria doze husi vasina COVID-19 ne’ebé prodú iha faze inisiál, enkuantu nasaun ki’ik sira depende de’it ba inisiativa multilaterál sira hanesan COVAX, ne’ebé hasoru atrazu. Situasaun ida-ne’e hamosu pergunta sériu kona-ba solidariedade globál.
Aleinde ne’e, akordu importante hanesan Akordu Paris kona-ba Mudansa Klimátika hasoru mós lakuna iha nia implementasaun. Tuir avaliasaun ONU nian, kompromisu nasionál atuál sira sei lori mundu ba maizumenus nível akesimentu ,2.5°C–2.9°C, ne’ebé aas liu fali alvu determinadu 1.5°C. Ne’e hatudu falta de kompromisu voluntáriu husi nasaun barak ne’ebé iha interese ne’ebé la hanesan.
Iha kontestu ida-ne’e, diplomasia tranzasionál sai nudar elementu importante ida iha polítika esterna nasaun sira. Diferente husi multilateralizmu, ne’ebé bazeia ba norma no lei internasionál, diplomasia tranzasionál orientadu ba interese imediatu no benefísiu konkretu iha tempu badak.
Abraham Accords, ne’ebé promove husi Estadus Unidus iha 2020 atu normaliza relasaun entre Israel no nasaun sira iha rejiaun Médiu Oriente serve nudar ezemplu ida. Akordu ne’e negosia liuhosi abordajen diretu, no la liuhosi enkuadramentu multilaterál tradisionál.
Ezemplu seluk mak wainhira nasaun ho poténsia boot sira dala barak prefere parseria espesífika hanesan finansiamentu infraestrutura, kooperasaun enerjia no arranju seguransa, hodi avansa interese estratéjiku fora hosi instituisaun multilaterál tradisionál.
Abordajen tranzasionál oferese flesibilidade no impaktu imediatu ba nasaun riku sira. Nia iha tendénsia favorese liu nasaun ho rekursu barak, ho vantazen atu determina kondisaun ba nasaun ki’ik sira, iha prosesu negosiasaun akordu entre sira. Dinámika ida-ne’e enfrakese norma internasionál no minimiza responsabilizasaun. Iha tempu naruk, ida-ne’e sei estraga fundasaun hosi ordem internasionál ne’ebé bazeia ba regra sira.
Ba nasaun ki’ik sira, enfrakesimentu multilaterializmu iha implikasaun boot. Mudansa ida-ne’e bele halo lian nasaun ki’ik sira sai menus relevante. Ho sistema multilaterál ne’ebé la forte, nasaun ki’ik sira sei enfrenta ambiente internasionál ne’ebé fragmentadu no menus justu.
Maske preokupante, situasaun atuál la signifika katak multilaterializmu sei lakon. Multilaterializmu iha hela momentu krítiku ida ne’ebé presiza reforma, adaptasaun no vontade polítika atu restaura konfiansa, inklui transparénsia, reprezentasaun ekuitativa no respeitu ba lei internasionál.
Ho kondisaun atuál, nasaun sira presiza buka balansu. Rasionalidade ekonómika importante, maibé sei labele substitui responsabilidade koletiva. Tanba dezafiu globál sira hanesan mudansa klimátika, pás no seguransa no dezenvolvimentu sustentável sei labele rezolve ho abordajen tranzasionál de’it.
Dinámika entre multilaterializmu no diplomasia tranzasionál reflete futuru governasaun globál. Maske diplomasia tranzasionál fó vantajen iha tempu badak, multilaterializmu kontinua serve nudar elementu esensiál hosi polítika esterna atu garante estabilidade, justisa no progresu komúm. Nune’e, reafirma kompromisu ba multilaterializmu la’ós de’it idealismu, maibé nesesidade estratéjika iha mundu ida ne’ebé interdependente no imprevisível.





