DILI, 12 Maiu 2026 (TATOLI) – Komisaun Funsaun Públika (KFP) rejista, iha tinan ne’e, funsionáriu hamutuk 75.894 iha administrasaun públika.
Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus, dehan Komisaun verifika no analiza mapa forsa traballu, iha tinan kotuk, husi instituisaun Estadu no ajénsia autónoma sira hamutuk 135 ho totál forsa traballu ba tinan 2026 hamutuk 75.894, ne’ebé kompostu husi membru Governu, funsionáriu permanente, ajente administrasaun, apontamentu polítiku, kazuál no kontratu termu sertu, asesór no konsultór husi nasionál no internasionál.
Husi númeru ne’e, funsionáriu permanente inklui ajente administrasaun públika ne’ebé ativu hamutuk 39.745, kompostu husi funsionáriu permanente 34.928 no ajente administrasaun públika 4.308.
Agostinho Letêncio relata mós alkansu sira iha tinan kotuk, ne’ebé konsege realiza nia prioridade sira tuir polítika mandatu dahaat mak Komisaun serbisu hamutuk ho Prossivu no DIFAT Austrália atu apoia reforma administrasaun públika, liuliu ba prioridade estratéjika neen hanesan reforma sistema karreira únika, definisaun forsa traballu ne’ebé ideál, interligasaun SIGAP foun ho GRP FMIS no fortalesimentu kapasidade rekursu umanu.
Nia realsa katak atu asegura implementasaun ba reforma hirak ne’e, Governu mós identifika prioridade estratéjika 18 iha jestaun rekursu umanu no kria grupu traballu atu dezenvolve polítika no mekanizmu implementasaun reforma sira iha administrasaun públika.
Nia dehan hala’o ona iha tinan kotuk promosaun pur antiguidade ba funsionáriu rejime jerál ho totál 3.484 – feto 661 no mane 2.824, ne’ebé mai husi profesór, profisionál saúde, no serbisu notariadu.
Aleinde ne’e realiza ona programa formasaun karáter ba ajente administrasaun públika dahuluk ba funsionáriu 100 husi guarda prizionál no serbisu kadastrál. Atividade ne’e ho objetivu mak atu fortalese lideransa, disiplina, integridade no karáter funsionáriu sira-nia iha administrasaun públika.
KFP implementa reforma obrigatória ho objetivu atu renova no fortalese kapasidade administrasaun públika ba funsionáriu reformadu 1.985.
Komisaun hamutuk ho Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) no parseiru sira seluk lansa mós ona kursu dahuluk English Language for ASEAN Accession ba funsionáriu na’in-20 husi instituisaun hitu ne’ebé hola parte iha pilár ekonomia.
Nia relata katak atividade komisaun hamutuk ho entidade relevante sira realiza fiskalizasaun konjunta ba sirkulasaun viatura Estadu atu asegura utilizasaun patrimóniu Estadu ho responsabilidade no tuir regulamentu vijente. “Husi atividade ne’e ekipa identifika no apreende viatura Estadu balun ne’ebé uza ba fin pesoál no dezloka bá orden serbisu”, nia hato’o iha ámbitu aprezenta relatóriu anuál atividade KFP relativu tinan 2025, iha sesaun plenária Parlamentu Nasionál, ohin.
Komisaun mós halo vizita supreza ba instituisaum Estadu hanesan Ministériu Justisa, Diresaun Nasionál TransporteTerrestre, Portu Tibíar, Alfándega no iha nivel munisípiu atu monitoriza kualidade atendimentu públiku, disiplina serbisu, boa governasaun no prevensaun korrupsaun.
Dezenvolve mós sistema SIGAP foun ho tarjetu ba módulu 40. Rejista proposta vaga foun hamutuk 4.509 ba prosesu rekrutamentu, selesaun no nomeasaun iha funsaun públika no konsege konklui 2.791. Halo sesaun pur méritu ba kargu diresaun no xefia ho vaga hamutuk 91 no konsege konklui 31.
“Verifika, analiza no fiksa rezultadu avaliasaun dezempeñu ba funsionáriu rejime jerál no espesiál hamutuk 34.279. Prosesa mudansa eskalaun ba funsionáriu rejime jerál no espesiál 8.324 mai husi instituisaun nasionál no munisipál”, nia realsa.
Iha parte seluk, Komisaun konklui kazu prosesu disiplinár 143 no realiza desiminasaun informasaun kona-ba lejizlasaun iha Funsaun Públika ho orientasaun no prosedimentu administrativu sira ba funsionáriu sira iha instituisaun 28 no munisípiu lima.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




