OEKUSI, 22 Maiu 2026 (TATOLI) – Veteranu Oekusi-oan, José António Ote ho naran kódigu ‘Bítimo’, prefere ba Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), atu tau importánsia ba setór edukasaun, saúde, no agrikultura, nune’e bele kontribui redús kazu má-nutrisaun iha rai-ketan Ambeno.
José Ote rekomenda, razaun tuir dadus Oekusi mós, nu’udar alvu ba kazu má-nutrisaun, tanba bazea dadus peskiza husi Timor-Leste Food and Nutrition Survey (TLFNS) iha 2020, Timor-Leste enfrenta kazu stunting (ra’es-badak) ne’e 47% no aas ona iha nível rejionál, husi númeru 47% ne’e, RAEOA okupa fatin datoluk iha Timor-Leste ho pursentu 57% depoizde Ermera 63% no Ainaru.
Nia informa, haree espesífiku liu ba Oekusi kazu má-nutrisaun 57%, tuir dadus husi servisu saúde rejionál publika katak, akontese barakliu iha sub-rejiaun Pante Makasar.
“Agora ita Oekusi ba nia prosesu dezenvolvimentu durante tinan-24 iha mudansa. Ita kompara ho tempu pasadu, maibé ita espera ho autoridade atuál, presiza hadi’a maka’as ba área edukasaun, saúde, no agrikultura, setór tolu ne’e maka save ba ita atu moris oinsá, ida-ne’e mak kontribui maka’as ba kazu má-nutrisaun iha Oekusi, atu hatuun,” nia hateten iha Oekusi, ohin.
Notísia relevante:Sekretáriu Rejionál Saúde Oé-Cusse otimista rezolve kazu má-nutrisaun
Iha parte seluk, veteranu Ote, kompara iha tempu pasadu okupazaun, alfabetizmu dominante, maibé hafoin ukun an, ita haree komesa menus ona, maibé atu halakon totál susar, tanba ne’e Governu presiza dezenvolve setór edukasaun, liliu infraestrutura sira, kapasitasaun rekursu umanu no haforsa sistema ensinu aprendizajén.
“Ita rona ona liafuan mosu iha fatin-fatin katak edukasaun maka xave ba dezenvolvimentu, entaun investimentu ba ensinu pré-eskolár ne’e tenke kontinua, tanba ne’e baze ba edukasaun futuru nasaun nian,” nia hateten.
Nune’e mós setór agrikultura inklui saúde, ema hothotu tenke iha ai-han naton no mós saúde di’ak, nune’e bele serbí ita-nia nasaun ho saudavel.
“Kada tinan Governu apoia fasilidade ba agrikultura, entaun presiza dezenvolve poténsia sira-ne’ebé iha, atu labele dependénsia demais ba produtu importasaun. Ita haree ba área saúde, iha Oekusi kapaas tanba komesa hakbesik fasilidade saúde sira iha fatin izoladu sira, entaun konsiensializasaun ba komunidade tenke la’o nafatin, atu moras karik labele fiar demais ai-moruk tradisionál, tanba ita ne’e Estadu ida ona, Estadu mós prepara ona kondisaun ba nia povu,” nia hateten.
Notísia relevante:Dezenvolve agrikultura sustentavel destaka iha akordu entre RAEOA ho Ajénsia WN
Iha fatin seluk, Agustinho Elo, reforsa-tan katak, kapasitasaun ba rekursu importante tanba sai hanesan sasukat kualidade edukasaun.
“Investimentu ba setór edukasaun tenke, liliu ba jerasaun futuru mai, agora Governu presiza investe ba rekursu umanu, manorin sira tenke iha. Ita observa kada aula ida akumula estudante barak, maibé tuir padraun tenke na’in-25 de’it, depois infraestrutura atu aselera dezenvolvimentu edukasaun,” nia hateten.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





