DILI, 30 Maiu 2026 (TATOLI)—Empreza Heineken Timor, liuhusi Programa Kuda Mangrove, dezde 2021 to’o agora, kuda ona ai-parapa (mangrove) hamutuk 36.000-resin iha área Hera (Baraka) maizumenus ektare 52.
Ezekutiva Asuntu Emprezariál Heineken Timor, Maria Assunção, hateten objetivu husi atividade ne’e oinsá atu prezerva no kuidadu ia-horis sira-ne’ebé atu lakon tanba dalaruma hetan estragu husi komunidade.
“Ita prezerva no kuda oinsá fó mahon ba animál, halo rai matak no luta hasoru impaktu klimátiku, proteje ekosistema kosteira, proteje biodiversidade tasi nian,” Maria Assunção hateten ba TATOLI, iha Tasi-Tolu, Sábadu ne’e.
Nia esplika, atividade ne’e Heineken hala’o kooperasaun ho sentru Konservasaun Flora no Fauna (KFF) liuhusi kontratu hodi kuida biodiversidade ne’e, no viveiru ai-parapa ne’e foti ho gratuitamente iha sentru KFF iha Hera.
Maria subliña, importante tebes tenke tau-matan ba biodiversidade referida tanba dalabarak organizasaun barak kuda tiha maibé la kuidadu ikus ai-oan sira ne’e mate tiha, entaun Heineken iha hanoin halo kooperasaun ho KFF nune’e programa ne’e bele la’o di’ak no fó benefísiu ba rai ne’e.
Tuir nia, kuidadu ambiente la’ós de’it kuda ai-parapa maibé mós presiza kuda ai-horis sira seluk nune’e bele proteje rai.
“Bainhira ita kuda ai-horis barak nia fó oxijéniu ne’ebé di’ak ba ita, tanba ai-hun ida bele prodús oxijéniu grama 200 to’o 300, entaun ida-ne’e mós bele absolve dióxidu karbonu (CO2), tanba ita ema moris kada loron ida presiza oxijéniu ne’e husi grama 700 to’o 800,” nia esplika.
Empreza Heneken nia atividade prinsipál mak produsaun no distibuisaun bebida liuliu serveja. Empreza ne’e estabelese iha tinan 2015 ho investimentu kapitál millaun $40 no iha tinan 2025 hetan sertifikadu internasionál rua. Sertifikadu ne’e kobre padraun kualidade no seguransa ai-han nian ba produsaun ne’ebé la’o hela iha Hera.
Empreza ne’e mós iha responsabilidade sosiál no ambientál liuhusi kuda ai-oan sira iha kosteira, no hamoos tasi-ibun hodi kria ijiene.
Mangrove nia benefísiu iha oioin ba ambiente no ema mak hanesan:
- Benefísiu sira husi Floresta Mangrove nian hanesan Abitat Ikan nian
Floresta mangrove sira fornese abitat ba tipu kriatura no organizmu moris oioin. Tanba ne’e, bainhira ai-laran mangrove sira lakon ka akontese mudansa ba utilizasaun rai, kriatura moris no organizmu sira-ne’ebé hela iha ne’ebá mós hetan ameasadu.
- Prevene Intruzaun no Abrazaun Bee nian
Mangrove sira maka solusaun krusiál ida atu rezolve problema ambientál oioin. Estragu ida-ne’e klaru katak la’ós de’it fó impaktu ba ema maibé mós ba kriatura moris sira seluk. Tanba ne’e, ai-laran mangrove sira maka krusiál hanesan protetór tasi-ibun nian hasoru abrazaun. Benefísiu rua hosi ai-laran mangrove nian maka prevene tasi-been tama iha rai, erozaun, no abrazaun tasi-ibun nian.
- Floresta Mangrove Absorve Emisaun Dióksidu Karbonu
Atividade barak iha ita-nia moris prodús emisaun dióksidu karbonu, ne’ebé hasa’e temperatura rai nian no kontribui ba mudansa klimátika. Atividade sira-ne’e bele mai hosi eskotu veíkulu motorizadu, uza eletrisidade, no atividade industriál sira. Tanba ne’e, esforsu sira atu maximiza absorsaun karbonu nian maka nesesáriu.
- Benefísiu sira husi Floresta Mangrove nian ba Mantein Kualidade Bee nian
Benefísiu seluk husi ai-laran mangrove maka sira nia abilidade atu mantein kualidade bee. Ida-ne’e inklui lixu no metál perigozu sira. Mangrove sira iha abilidade atu absorve no rai metál pezadu sira iha sira-nia tesidu, hanesan ai-funan, tahan, no abut, ne’ebé lori iha sedimentu. Nutriente sira-ne’e balun nesesáriu ba prosesu metabóliku sira.
- Fonte Rendimentu ba Peskadór sira
Komunidade sira iha tasi-ibun konserteja sei sente benefísiu ekonómiku hosi ai-laran mangrove, liuliu sira-ne’ebé nia moris maka peskadór sira. Peska no buka rekursu naturál oioin sai hanesan fonte rendimentu prinsipál ba sira-nia família.
- Floresta Mangrove Fornese Ai-han
Aleinde ai, benefísiu seluk husi ai-laran mangrove maka sira-nia fuan. Ai-fuan husi espésie mangrove Bruguiera gymnorrhiza bele uza hodi halo bolu. Ema sira iha área balun mós uza ai-fuan husi espésie mangrove Kerakas (Rhizophora mucronata) no Turi (Accrositicumaerum) hodi prosesa ba ai-horis sira.
- Benefísiu husi Floresta Mangrove ba Turizmu no Edukasaun
Benefísiu seluk husi ai-laran mangrove maka sira-nia potensiál nu’udár atrasaun turístika. Panorama naturál sira-ne’ebé sira oferese kativa ba vizitante.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór: Xisto Freitas da Piedade




