Kovalima, 23 Juñu 2026 (TATOLI) – Organizasaun Internasionál, Food Agriculture Organization (FAO), organiza diálogu investimentu munisipal hodi rona Autoridade Kovalima nia ideia kona-bá sistema ai-han munisipál, iha Munisípiu Kovalima.
Atividade diálogu Investimentu munisipál ne’e ho nia tema “Hametin Rezilénsia Sistema ai-han liuhusi Parseria Inovasaun no investimentu.
Espesialista Agrikultór FAO, Filipe da Costa, dehan FAO Organiza dialogu ne’e servisu hamutuk ho Governu atu fó hanoin ba malu oinsá, tanba FAO nia servisu mak oinsá Timor-Leste (TL) bele hetan sistema ai-han ne’ebé rejiliénte. Rejiliénte katak bainhira akontese buat ruma karik nafatin iha ai han ho sustentavel li-liu amigavel ba ambiénte
“ Iha Timor-Leste ( TL) ita sei problema iha sistema ai-han ne’ebé mak dala barak produsaun menus, dala ruma produsaun iha armazein ladun di’ak ka merkadu mak laiha”, Espesialista Agrikultór FAO, Filipe da Costa hato’o ba jornalista sira iha Salaun EGP.
Atividade diálogu ida-ne’e FAO servisu hamutuk ho Governu atu fasilita parte hotu ne’ebé envolve iha sistema ai-han bele fó hanoin ba malu, oinsá bele reforsa liutan sistema ai-han ne’e bele sai forsa liutan.
FAO fó apoia mak tekniku no konvida peritu sira mai hodi fasilita diálogu sira ne’e, relatóriu, lalibur dadus halo analiza, apoiu fundu liuhusi fasilidade hanesan apoiu tratór ba grupu no apoiu teknólojia foun.
“Teknolojia apoia ba grupu, ami sei kria sentru rekursu ba agro-alimentar Suai no Zumalai sai hanesan fatin ba agrikultór sira atu hetan informasaun hodi fo treinamentu ba agrikultór sira”, nia dehan.
Iha sorin seluk, Diretór Jerál Agrikultura Kafé no Planta Indústria, Martinho Laurentino Soares, dehan, Timor-Leste (TL) presiza duni hala’o diálogu investimentu munisipal kona-bá sistema ai-han munisipál.
“Ita presiza hala’o diálogu sira hanesan ne’e, tanba to’o ohin loron ita-nia dependénsia ba importasaun bo’ot, maske ita iha rai produtivu boot, investimentu ba setór agrikultura, setór inovasaun ai-han, hanesan sistema ai-han ne’e sei ki’ik”, nia reforsa.
Ho atividade referidu, atu haree oinsá setór hotu bele fó atensaun ba Sistema ai-han, tanba TL dependénsia ba importasaun boot nune’e MAPPF halo investimentu ba setór agrikultura boot espesial iha Kovalima.
Kovalima iha potensiál produsaun ai-han, Pekuaria, Floresta no Peska boot tanba investimentu ki’ik, ema seidauk iha interese boot haree ba setór produsaun ai-han, oinsá atu halo inovasaun liga hadia ekonómia lokál, tanba investimentu haree liu ba setór médiu no empreza boot hodi sakrifika agrikultór sira.
“Ho atividade diálogu liuhusi diskusaun ne’e, ita hakarak fó hanoin ba autoridade lokál hodi fó apoia ba ita-nia agrikultór sira, nune’e bele fó atensaun kestaun produsaun agrikola ne’e ho produsaun agrikultura liga ba produtividade ne’ebé to’o ohin loron produtividade sei kiik tenta atu hadia hodi nune’e bele prense ita nia nesesidade oinsá atu hadia Sistema ai-han rai laran”, nia dehan.
Entretantu, Reprezentante Prezidente Autoridade Munisípiu Kovalima, Alberto Moniz Araújo, dehan autoridade sente orgullu foin ba dahuluk FAO organiza diálogu munisipál kona-ba sistema ai-han munisípiu Kovalima.
“Diálogu kona-ba Sistema ai-han hanesan autoridade sente orgullu tanba foin ba dahuluk FAO hodi hala’o diálogu, iha Kovalima ne’e bele ajuda servisu munisipál agrikultura ni’an, nune’e bele responde nesesidade komunidade ni’an no entidade sira mós bele partilla sira-nia matenek kona-ba sistema ai han”. nia informa.
Jornalista: Celestina Teles
Editor: Florencio Miranda Ximenes





