DILI, 28 novembru 2021 (TATOLI)—Komunidade suku Bahamori no Buibau rekoñese katak servisu saúde no atendimentu pesoál saúde sira hanesan médiku, enfermeiru, parteira no seluktan iha sentru saúde la’o di’ak hodi atende abitante sira ne’ebé mak hakarak halo tratamentu no atendimentu saúde.
“Ami hanesan autoridadade lokál Bahamori, durante ne’e ami hamutuk ho ekipa saúde sira hala’o servisu ba iha COVID-19. Atendimentu sira seluk iha suku Bahamori la’o diak,’’ Delegada suku Bahamori, Postu administrativu Venilale, Maria Joana Ximenes ba TATOLI bainhira partisipa aniversáriu proklamasaun indepedénsia 28 novembru ba dala-46 iha Aldeia Darsula, Suku Gariuai Munisípiu Baucau, ohin.
Tuir Maria Joana, postu saúde Bahamori iha médiku no enfermeiru no iha ambulánsia hodi atende komunidade maibé problema maka estrada tanba bainhira ema moras atu ba tula, karreta labele ba tanba mota tuun.
“Ami preokupa liu mak estrada tanba hakat mota bainhira udan ona karreta ambulánsia labele ba tula moras iha mota sorin entaun komunidade nia esforsu mak udan-boot ona tula pasiente ho kareta truck liuliu inan sira tuur ahi hodi lori ba sentru saúde iha Venilale hodi hetan tratamentu intensivu husi médiku sira,” Nia esplika.
Delegada mós hatutan , preokupasaun hirak ne’e hato’o ona ba parte relevante sira maibé seidauk iha solusaun dalaruma iha tempu COVID-19 mak hanesan ne’e entaun ba tinan 2022 bele tau matan mós ba estrada ne’ebé mak komunidade enfrenta.
Iha fatin hanesan, komunidade Suku Buibau Francisco Ximenes rekoñese postu saúde iha Buibau iha atendimentu ne’ebé mak di’ak ba populasaun sira husi pesoál saúde sira.
“Loron loron atendimentu iha postu Buibau la’o ho di’ak tanba médiku, enfermeiru ne’ebé mak hala’o servisu iha postu ne’e ativu hodi halo atendimentu ba ami komunidade,” Francisco Ximenes informa.
Entretantu, iha Orsamentu Jerál Estadu 2022, Governu liuhusi Ministériu Saúde (MS) prevee ona orsamentu ho totál 52.133.566 dolár amérikanu.
Iha polítika Governu Konstitusionál da-ualu, define objetivu jerál iha área saúde mak hanesan: i) Hadi’a prestasaun kuidadu saúde iha país tomak, ho atensaun espesiál ba áreas remota no kamada populasaun ne’ebé desfavoresidas liu, haktuir prinsípiu hanesan inkluzaun, ekuidade, efisiénsia no kualidade, ii) Hadi’a sistema finansiamentu no jestaun rekursu finanseirs, umanu, lojístiku, materiál no ekipamentu ho infraestrutura setór saúde nian, iii) Kontinua dezenvolve esforsu kona-ba desentralizasaun servisu saúde, hodi hadi’a koordenasaun entre Ministériu Administrasaun Estatál no instituisaun relevante sira; iv) Hadi’a koordenasaun intersektoriál Governu tomak nian, kona-ba oinsá konkretiza “Timor-Leste saudável”, inklui hadi’a nutrisaun ho kondisaun sanitária sira, liuhusi estratéjia ne’ebé konsertada, hodi hadi’a agrikultura no autosufisiênsia alimentar, aumentu iha produsaun animál no hadi’a setór peskas, no mos liuhusi fornesimentu eletrisidade, bee moos no saneamentu báziku.
Tuirmai mak v) Haré di’ak fali (ka revé) no hadi’a estrutura Sistema Nasional Saúde, nia organizasaun, rekursu ho kapasidade téknika hodi hadi’a prestasaun servisu integradu sira, iha kuantidade no kualidade sufisiente, hodi hadi’a mós sistema planeamentu, monitorizasaun, avaliasaun no rekolla (ka halibur) indikadór sira; vi) Kontinua investe hodi garante seguransa no hadi’a kualidade prestasaun servisu saúde nian; vii) Asegura funsionamentu ne’ebé di’ak, liuhusi Servisu Autónomu Medikamentu ho Ekipamentu Saúde (SAMES, I.P), no Laboratóriu Nasionál Saúde nian atubele garante disponibilidade no distribuisaun ai-moruk, reajente no konsumíveis médikus (utensíliu médiku) ho efisiénsia, lailais no ho kualidade.
Inklui, viii) Asegura funsionamentu ne’ebé di’ak liu, husi Servisus Emerjénsia no transferénsia pasiente, no, ix) Estabelese parseria ho Sosiedade Sivíl, Setor Privadu ho Parseiru Dezenvolvimentu sira, atubele dezenvolve kampaña sensibilizasaun, iha País tomak, hodi hadi’a Saúde públika, hanesan liuhusi prevensaun no hadi’a kuidadu iha área nutrisaun, imunizasaun, saúde reprodutiva, saúde mental no saúde ambientál.
Iha parte seluk, Bahamori no Buibau nu’udar suku rua entre suku seluk iha munisípiu Baucau. Bahamori hola parte Postu administrativu Venilale no Buibau hola parte iha Postu administrativu Baucau vila. Postu administrativu sira iha Munisípiu Baucau mak hanesan Baucau vila, Venilale, Baguia, Laga, Quelicai no Vemasse.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór: Rafy Belo




