iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA

SEAK hetan ona rai iha Metinaro atu estabelese akademia arte-múzika

SEAK hetan ona rai iha Metinaro atu estabelese akademia arte-múzika

Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), Teofilo Caldas. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 21 outubru 2022 (TATOLI)—Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), Teofilo Caldas, informa prosesu estabelesimentu akademia arte no múzika ne’e SEAK hetan ona rai iha Metinaro.

Notísia Relevante: Estabelesimentu Akademia Arte no Múzika sei iha faze preparasaun lejislasaun

“Akademia arte indústria kreativu kulturál ne’e planu ida ba longu prazu, ne’e hakerek iha planu estratéjiku dezenvolvimentu nasionál 2011 no 2030. Agora, SEAK foin daudaun ne’e mak hetan rai ida iha Metinaro. Agoram ami mós prepara ona nia estatutu dekretu-lei, nune’e atu bele halo prosesu ne’e ba oin maibé osan ami seida’uk prevee,” Teofilo Caldas, hateten ba Agénsia Tatoli, iha nia knaar fatin, Praia Coqueiros, Díli, sesta ne’e.

Iha parte seluk, nia dehan, Ministériu Ensinu Superior servisu hamutuk ho UNTL nune’e loke daudaun hela fakuldade ida kona-ba Turizmu Indústria Kreativás Kulturál, maibé kona-ba estabelese akademia ida ne’e preszia longu prazu tinan 40 no 50 mai.

“Tanba ita iha Timor artista bar-barak prátikamente sira artista maibé teorikamente sira la liuhosi akademia ida. Entaun, iha tinan kotuk ha’u orienta ha’u-nia diretór ho xefe gabinete hasoru sira hodi sira ba halo estudu komparativu ida iha Institut Seni Indonesia (ISI) Yogyakarta-Indonézia, nune’e atu haree sira-nia referénsia iha ne’ebá no oinsá bele implementa iha Timor-Leste,” nia dehan.

Akademia arte indústria kreativa kulturál ne’e tenke harii, tanba dahuluk kuandu loke akademia arte indústria kreativa kulturál ne’e, loke eskola ba departamentu tolu (3) hanesan Departamentu Dansa, Múzika no Departamentu Arte Vizuál.

“Agora kuandu ita loke akademia ida-ne’e, estudante ne’e depois nia eskola, nia mós iha ona kampu servisu. Tanba, nia eskola daudaun hela maibé iha eventu ruma ema konvida nia ba dansa hetan daudaun osan (rendimentu) ona. Aleinde ne’e, ema konvida nia ba toka iha eventu ruma nia mós hetan daudaun rendimentu. Entaun, ida-ne’e prioridade, hanesan mós planu estratéjika dezenvolvimentu nasionál 2011 no 2030 ne’e hakerek mós akademia peska, desportiva, ne’ebé ita-nia akademia arte indústria kreativa kulturál,” nia esplika.

Kona-ba dosente, nia hatán, daudaun ne’e rekursu umanus iha ona tanba eis-bolseiru timor-oan nain hira ne’ebé ba eskola iha Cuba no agora balun eskola hela iha Portugál, depois balun mós oras ne’e iha hela Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL).

“Ne’ebé, ita iha rekursu umanu. Rekursu umanu ne’e, sira espesifikamente sira iha múzika no dansa,” nia hateten.

Jornalista : Nelia Fernandes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!