DILI, 25 janeiru 2023 (TATOLI)—Relatóriu fiskalizasaun hosi komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisional iha Parlamentu Nasionál (PN), ba iha Tribunál Distritál Baucau (TBD), iha 21 setembru 2022, haktuir presiza aumenta númeru juis no ofisiál justisa iha Tribunál Distritál Baucau.
Relatóriu fiskalizasaun ne’ebé asina hosi Prezidente Komisaun A, Deputadu Joaquim dos Santos, aprezenta ona iha plenária PN iha loron tersa (24/01/2023) ne’e, hodi husu parte ezekutivu atu tau atensaun.
“Aumenta rekursu umanu juis no ofisiál justisa iha tribunal Baucau, kontinua funsionamentu tribunál movél iha munisípiu seluk hodi evita prosesu pendente,” refere relatóriu komisaun A ne’ebé Ajénsia TATOLI asesu, kuarta ne’e.
Iha relatóriu ne’e rekomenda mós atu mellora jestaun finanseiru liu hosi desentralizasaun jestaun fundu meineiru liuhosi dezburokratizasaun desbolkeamentu valór sira.
Atensaun pagamentu perdiem, pagamentu iha sempre atrazu fulan haat ka lima hafoin julgamentu tribunál móvel notifika ba audénsia no julgamentu interveniente iha munisípiu.
Rekomenda atu distruisaun objetivu aprendidu, instalasaun meiu gravasaun iha sala audiénsia no julgamentu.
Mellora kondisaun, fasilidade, ekipamentu no matéria iha edifísiu tribunál primeiru instánsia ne’e.
Instalasaun komputadór ho impresora iha sala audénsia no julgamentu hodi fasilita serbisu elaborasaun akta julgamentu hosi ofisiál justisa, kontinua formasaun ba juis no ofisiál justisa.
Tuir relatóriu komisaun A nian katak, Tribunál Distritál Baucau (TDB) daudaun iha juis na’in-neen (6) hodi na’in-rua (2) koloka ba prosesu kazu sivíl no haat ba prosesu krime, ofisiál justisa 17 ba sesaun sentrál, sesaun krime no sesaun sivíl, funsionáriu neen (6) hanesan motorista, limpeza no seguransa. Laiha juis no ofisiál justisa estajiáriu.
Estatsítika kazu prosesu pendente atualmente iha TBD rejista prosesu sivíl (inklui providénsia kautelar, adosaun no seluk tan) hamutuk 207, krime 576.
Tuir orientasaun Prezidente Tribunál Rekursu nian laiha julgamentu tribunál iha munisípiu movél desde fulan-juñu 2022.
Orsamentu no jestaun finanseiru, problema fundu maneiru insufisiente ho valór $120 ba fulan neen (6) utiliza sosa bee no nesesidade mensál.
Falta transporte, hanesan daudaun iha TDB iha viatura neen ba juis na’in-neen (6) no rua ba operasionál motorizada tolu hodi utiliza ofisiál sira hala’o notifikasaun no ida ba lojístika, ba funsionamentu di’ak iha TDB presiza motorizada no seguransa pesoál ba juis.
Verba ba kombustivél insufisiénsia, problema pagamentu perdiem, normalmente pagamentu perdiem atraza fulan haat ka lima hafoin julgamentu tribunál movel ka notifikasaun ba audiénsia no julgamentu interveniente iha munisípiu.
Injustisa valór perdiem bainhira kompara ho órgaun soberania sira seluk, valór perdiem ba juis $60 no ofisiál justisa $40.
Kondisaun edifísiu no infraestrutura, edifísiu Tribunál Distritál Baucau iha kondisaun di’ak, maibé presiza aumenta sala ba audiénsia julgamentu atualmente iha sala rua, sala ida ba gravasaun no sala ida seidauk instala sistema, sala ba koloka objetu aprendidu momentu ne’e nakonu hela, tanba TDB nunka prosede distruisaun objetu sira-ne’e presiza mós sala rua ba prokuradór no defensór.
Funsionamentu edifísiu falta bee fó impaktu funsionamentu atividade tribunál, abastamentu no enérjia elétrika mós iha problema.
Rezidénsia ofisiál, falta rezidénsia ofisiál ba juís, ofisiál justisa no funsionáriu, ne’ebé ba iha munisípiu aluga de’it uma populasaun iha duni rezidénsia ofisiál rua ba juís, maibé entrega ona ba Prokudór Distritál Baucau. Nunka hela iha rezidénsia ofisiál tanba falta kondisaun.
Ekipamentu no materiál, daudaun iha komputadór fixos 21, komputadór poratáteis 10, mákina fotokópia rua (ida avária). Falta impresora ba juís no ofisiál justisa ba utiliza imprime dokumentu ho ida-ne’e juís na’in-rua (2) ka tolu utiliza hamutuk ida.
Atu fasilita servisu ofisiál justisa iha elaborasaun akta julgamentu no evita prosesu pendente, presiza instala komputadór no impresora iha sala audiénsia julgamentu, internet funsiona.
Kareira no formasaun kontinua ba juís no ofisiál justisa, tuir informsaun komisaun rekolla katak iha fulan neen formasaun komplementár ba juís iha Portugál hala’o durante tinan ida, formasaun komplementár iha sentru formasaun jurídika dala rua kada tinan entre fulan agostu no setembru no dezembru.
Laiha formasaun komplementár no laiha promosaun ba kareira ofisiál justisa, inspetór internasionál halo avaliasaun labele halo deskriminasaun iha avaliasaun feita ba juís Tribunál Supremu Justisa no tribunál primeiru instánsia.
Atu kontratu inspetór tribunál ida presiza teste hodi hatene nia kapasidade no esperiensia antes hala’o nia mandatu, no halo mós auditoria relasiona ho imparsialidade no laiha diskriminasaun avalia hosi juis.
Iha avaliasaun juís ida ka inspetór ida presiza konsidera mós volume serbisu, iha kazu prosesu dixiplinár ba juís ida, Prezidente Tribunál Rekursu presiza halo abreviguasaun antes konsellu superiór majistratura judisiál aplika sansaun dixiplinár hodi evita injustisa.
Iha resposta preokupasaun juís no ofisiál justisa, deputadu komisaun A promete toma nota no atentu iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2023.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes





